Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev
Kokku istungeid: 168
Täielikult profileeritud: 168
2025-11-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Tugev kriitika on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu e-valimiste süsteemi kaitsmise ja opositsiooni eelnõude põhjendamatu tagasilükkamise eest. Kõneleja kritiseerib parlamendi kultuuri, kus opositsiooni algatused lükatakse tagasi (99,9% juhtudest) mitte sisu, vaid algataja tõttu. Vastaseid süüdistatakse vastuste vältimises ja "lolli mängimises" e-valimiste turvalisuse küsimustes.
2025-10-23
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud pigem eelnõude ettevalmistamise ja esitlemise protseduurile (nt nõue selgitada keerulist seletuskirja) kui konkreetsetele poliitilistele vastastele. Puudub otsene vastuseis või isiklik rünnak, rõhk on protseduurilisel kontrollil.
2025-10-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kritiseerib teravalt valitsust ja ministeeriumi (Justiits- ja Digiministeerium) protseduuriliste takistuste pärast, nagu mõjuanalüüsi puudumise ettekääne. Süüdistab koalitsiooni opositsiooni mõistlike ettepanekute "tuimalt" mahahääletamises. Juhib tähelepanu valitsuse halvale praktikale saata komisjoni istungitele esindajaid, kes ei suuda otsuseid selgitada.
2025-10-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse ja ministri tegevusetuse vastu, kuna olukord statsionaarse interneti kiiruse ja hinna osas ei ole aasta jooksul paranenud. Kriitika on poliitika ja tulemuslikkuse põhine, nõudes selgeid samme olukorra parandamiseks.
2025-10-16
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib otseselt Reformierakonna juhitud valitsust käibemaksu tõstmise eest, mis on teinud toidu kalliks. Ta seab kahtluse alla rahandusministri seisukoha, kes justkui pidas teisi Euroopa riike maksulangetamise tõttu rumalaks. Kriitika on suunatud konkreetsele poliitilisele otsusele (maksutõus) ja selle tagajärgedele.
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, süüdistades neid valimiste-eelsete lubaduste murdmises ja ebaõiglases maksupoliitikas. Kriitika on nii poliitikapõhine (maksuküüru kaotamise mõju) kui ka protseduuriline (automaaksu erandite loomise ebakõlad ja venimine). Rünnakute intensiivsus on kõrge, viidates valitsuse käitumisele kui "küünilisele" ja "arusaamatule".
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile, keda süüdistatakse lühinägelikkuses ja strateegia puudumises avaliku sektori palkade osas. Valitsuse tegevust peetakse ebastabiilseks ja võimalikuks valimiseelseks sammuks, mis ei vasta töötajate tegelikele vajadustele. Kõneleja küsib otse, kas valitsus peab meeleavaldust "mõttetuks" või on inimestel siiski "mingi tõsi taga".
2025-10-07
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale, kritiseerides riigivõla kiiret kasvatamist ja laenuraha kasutamist mittejooksvateks kuludeks. Samuti kritiseeritakse sotsiaalpoliitikat, mis ei paku piisavat rahulolu vähemkindlustatud rühmadele. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse visiooni ja strateegia.
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kelle poliitilist ettepanekut peetakse ebapiisavaks ja ebaambitsioonikaks. Kriitika on poliitika- ja eelarvepõhine, seades kahtluse alla läbirääkimiste sisu ja eelarve prioriteedid, eriti seoses väidetava rahapuudusega. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse suutlikkuse pakkuda maksimaalset abi lastega peredele.
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud nii praeguse kui ka eelmiste valitsuste vastu, keda süüdistatakse perede kindlustunde õõnestamises ebastabiilse toetuspoliitikaga. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, tuues näiteks paljulapseliste perede toetuste suurendamisele järgnenud äravõtmise. Rünnatakse ka valitsuse katset esitleda automaksu vähendamist reaalse abina.
2025-09-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika objektid on endine siseminister Lauri Läänemets (otsus Kopli komando sulgemise kohta) ja endine peaminister Kaja Kallas (vastutuse delegeerimine ja prioriteedid). Kriitika on suunatud poliitiliste valikute (ametnike palgad vs. komando) ja ebapädevuse (raha olemasolu, kuid komando sulgemine) vastu. Samuti kritiseeritakse valitsuse suutmatust tagada väärikas palk politseinikele ja päästjatele inflatsiooni tingimustes.
2025-09-17
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse Keskerakonna sisuliste ettepanekute mahahääletamises ja "teerulliga" ülesõitmises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele praagile, silmakirjalikkusele ja perevaenulikule valitsusele. Eraldi kritiseeritakse Reformierakonna esindajaid ja viidatakse Bolti asutajate annetustele, mis võisid mõjutada seadusandlikke otsuseid.
2025-09-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna juhitud valitsustele ja nende rahanduspoliitikale, mida kirjeldatakse kui vaenulikku riigiteenistujate suhtes. Kritiseerib poliitiliste lubaduste täitmata jätmist (nt õpetajate palga eesmärk 120% keskmisest) ja valitsuse väidetavat rahalist segadust ("raha on/ei ole"). Samuti kritiseeritakse vastutuse veeretamist riigilt kohalikele omavalitsustele.
2025-09-11
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on "koalitsioonisaadikud", keda kritiseeritakse poliitilisel alusel, kuna nad ei toetanud Keskerakonna algatatud eelnõu. Kriitika on suunatud poliitilisele otsusele, mis takistab tavainimeste elu lihtsamaks ja odavamaks muutmist.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioon (eriti Reformierakond) ja ministeeriumid. Kritiseerib koalitsiooni poliitilist kultuuri, kus opositsiooni eelnõusid ei toetata "lihtsalt põhimõtte pärast". Ründab ministeeriume protseduuriliste ettekäänete (mõjuanalüüsi puudumine) kasutamise eest, nimetades seda silmakirjalikuks ja mugavaks taktikaks. Väljendab hämmeldust Reformierakonna liikmete "suurte pankade kaitsele viskumise" üle.
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse automaksu ümber valitseva segaduse, otsustusvõimetuse ja kosmeetiliste muudatuste tegemise eest. Ajalooline süü maksu kehtestamises pannakse Sotsiaaldemokraatidele, keda nimetatakse selle idee autoriteks ja kes ei paista olevat maksu kaotamise poolt. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-09-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja riigiettevõtte Elering juhtkonna vastu, süüdistades neid Eesti sotsiaal-majanduslike mõjude eiramises välisühenduste rajamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, nõudes selgitust, kes andis Eleringile volituse riiklike huvidega mitte arvestada. Kaalutakse investeeringute suunamise vajadust siseriiklikesse võrkudesse, vastandudes praegusele suunale.
2025-09-04
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Opositsiooniline hoiak on suunatud peamiselt Vabariigi Valitsusele tervikuna ja konkreetsetele ministritele (Kaja Kallas, Kristina Kallas, Igor Taro, Liisa-Ly Pakosta). Kriitika on suunatud poliitilisele ebakompetentsusele (haridusleppe läbikukkumine), ebaõiglastele kärbetele (Kopli komando) ja lubaduste murdmisele (õpetajate palgad). Opositsioon kulmineerus umbusaldusavalduse esitamisega justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.
2025-06-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu kiirmenetluse eest vastutavale komisjonile või enamusele, kritiseerides nende põhjendusi ja tekitatud pretsedenti. Kriitika on intensiivne ja keskendub menetlusrikkumistele ning põhiseaduslikele kahtlustele, viidates ka presidendi ja õiguskantsleri vastuseisule.
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse enamust, süüdistades neid põhiseaduse rikkumises ja meelega põhiseadusvastaste eelnõude läbisurumises. Eriti tugev on vastuseis konkreetse kiriku (Eesti Kristlik Õigeusu Kirik) survestamisele seadusandluse kaudu, mida peetakse põhiseadusvastaseks. Samuti kritiseeritakse kolleege (Jaanus Karilaid) demagoogia ja ühiskonna lõhestamise eest.
2025-06-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu algatajate ja toetajate vastu, keda kritiseeritakse protseduuriliste puuduste ja riskide eiramise eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, rõhutades, et vastuseid olulistele küsimustele (auditid, tagajärjed) ei ole saadud. Kõneleja kutsub teisi Riigikogu liikmeid üles eelnõud mitte toetama.
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on Justiitsministeeriumi ja ministriga, keda kritiseeritakse otsuse eest lõpetada seaduste tõlkimine vene keelde. Kriitika on intensiivne ja suunatud ministri usaldusväärsusele, kuna väidetavalt ei räägitud tookord rahaliste põhjuste osas päris tõtt. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse otsuse põhjendamist.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200) ja Tallinna võimul olevad erakonnad. Kriitika on suunatud poliitilisele oportunismile (valimiseelsed kampaaniad) ja menetluslikule ebakorrektsusele, eriti põhiseadusega vastuolus oleva eelnõu tahtlikule edasisaatmisele. Tugevalt kritiseeritakse valitsust usalduskriisi tekitamise eest ametiühingutega tööseadusandluse ühepoolse muutmise tõttu.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on valitsev koalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond), keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste otsuste pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust pensionäridele kahjulike ja "häbiväärsete" otsuste tegemises. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele ja lubaduste murdmisele.
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on "riik valitsuse näol", keda kritiseeritakse konkreetse kitsaskoha (koolitoidu rahastamine) parandamata jätmise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele eelarveläbirääkimistel teemat käsitleda ja varasemaid eelnõusid toetada. Vastuseis on poliitika- ja tulemuspõhine.
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon on suunatud Vabariigi Valitsusele ja koalitsioonisaadikutele, keda kritiseeritakse poliitiliste otsuste (maksude ja kärbete) ja protseduuriliste vigade eest (ettepanekute tuimalt mahahääletamine). Eraldi kritiseeritakse välisminister Margus Tsahknat sõnavõttude pärast, mis suurendavad inimeste ebakindlust ja sõjahirmu. Kriitika on peamiselt poliitika- ja soorituspõhine.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on koalitsiooniga, keda süüdistatakse opositsiooni initsiatiivide automaatses tagasilükkamises, isegi kui need lahendaksid olulise probleemi. Kriitika on suunatud ka Tallinna endistele võimudele (Isamaa ja SDE abilinnapead), kes algselt toetasid uute kergliikurite tänavatele tulekut, kuid hiljem probleemi tunnistasid. Kõneleja peab koalitsiooni käitumist ebaviisakaks parlamendi poliitiliseks kultuuriks.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja haridusministrile, keda kritiseeritakse poliitiliste lubaduste mittetäitmise ja ebarealistlike eelarveplaanide eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning menetluslikele ebaõnnestumistele, tuues esile koalitsiooni poolt korduvate seaduseelnõude mahahääletamise.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud peaministri vastu, kelle avaldusi Läti abistamise kohta peetakse vastutustundetuks ja ebaloogiliseks, arvestades Eesti enda rahalist puudujääki. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsusjuhi prioriteetidele ning suutlikkusele projekti juhtida.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse (koalitsiooni) tegevuse vastu, eriti eelarve läbipaistmatuse ja noorsootöö kvalifikatsiooninõuete rakendamise osas. Vastuseisu intensiivsus on mõõdukas, keskendudes poliitiliste otsuste kvaliteedile ja protseduuridele. Koalitsioonilepet (Reformierakonna ja Eesti 200) kasutatakse poliitika alusdokumendina, mille rakendamist kahtluse alla seatakse.
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika puudub, kuid kõneleja märgib ära kategooriliselt tuumaenergeetika vastu olevate inimeste olemasolu ühiskonnas. Vastasseis on pigem teemapõhine ja ühiskondlik, mitte suunatud konkreetsele poliitilisele oponendile.
2025-05-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, kelle maksupoliitikat kritiseeritakse teravalt. Kriitika on poliitika- ja kompetentsipõhine, küsides, kas Eesti valitsus teab rahandusasju ajada paremini kui kõik teised EL-i riigid.
2025-05-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja ministritele, keda kritiseeritakse ebakonkreetsuse, strateegilise meeleheite ja protseduurilise aegluse eest. Kriitika on poliitikapõhine, eriti seoses infrastruktuuri arendamise, toidujulgeoleku tagamise ja Ukraina abiga seotud probleemide lahendamise venimisega. Rünnakute intensiivsus on mõõdukas, kuid nõudlik, rõhutades valitsuse suutmatust kiiresti tegutseda.
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministrile ning valitsuse tegevusele, süüdistades neid kehvas poliitilises kultuuris (materjalide hilinemine) ja ebaõnnestunud reformides. Kriitika on intensiivne, eriti eestikeelsele haridusele ülemineku ja õpetajate palgatõusu osas, mida peetakse õpetajate mõnitamiseks. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe Lauri Läänemetsa ja eelnõu algatajate vastu, keda kritiseeritakse põhiseaduse rikkumise ja eelnõu tarbetuse eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ning juriidilisele ebakompetentsusele, samuti vastaste katsele kasutada geopoliitilist retoorikat (Putin, Kreml) õiguslike argumentide asemel.
2025-05-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Eesti valitsuse vastu, keda süüdistatakse rahva arvamuse vältimises ja eelnõude menetlemise ebaeetilises survestamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele küsimustele, seades kahtluse alla valitsuse tegevuse kooskõla hea parlamentaarse poliitilise kultuuriga.
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud välisministri ja Välisministeeriumi tegevuse vastu, kritiseerides nende distantseerumist valimisõiguse äravõtmise teemast ja piirdumist vaid informeerimise funktsiooniga. Kriitika on nii poliitikapõhine (reformi ebaadekvaatsus) kui ka protseduuriline (liitlassuhete hoidmise eiramine).
2025-05-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud Justiits- ja Digiministeeriumi kavandatavale poliitikale, mida kritiseeritakse selle eest, et see võib olla ajendatud raha säästmisest ja eirab ühiskonnas levinud arvamust liiga leebete karistuste kohta. Kriitika on suunatud poliitilisele otsusele, mis puudutab ennetähtaegset vabastamist ilma kohtuotsuseta.
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, kes on toonud lauale tööandjaid soosiva eelnõu. Eriti terav kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatidele, keda süüdistatakse töötajate õiguste kaitsmise eiramises ja Keskerakonna menetluse katkestamise ettepaneku vastustamises. Kriitika on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades kompromissi puudumist ja eelnõu sobivust vaid ühele poolele.
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Otseseid vastaseid ei nimetata, kuid kõneleja esitab kriitilise küsimuse valitsuse majanduspoliitika tulemuste kohta, rõhutades negatiivseid majandusnäitajaid ja nende sotsiaalset mõju. Kriitika on suunatud majandusliku olukorra haldamisele ja on poliitika/tulemuspõhine.
2025-04-24
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib kaudselt valitsevat poliitilist suunda, mis propageerib põlevkivi kiiret hülgamist ja kujutab seda negatiivsena. Kriitika on suunatud poliitika sisu ja rakendamise kiiruse vastu, mis on liiga resoluutne.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsev koalitsioon, keda kritiseeritakse intensiivselt protseduuriliste rikkumiste ja poliitilise ebaaususe eest. Koalitsiooni süüdistatakse opositsiooni (Keskerakonna) muudatusettepanekute menetlemata jätmises puhtalt poliitilistel põhjustel, isegi kui muudatuste sisu on vajalik. Kriitika on suunatud ka koalitsiooni motiividele, süüdistades neid ebaausas reeglite muutmises.
2025-04-23
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja eriti endisele siseministrile Lauri Läänemetsale, keda süüdistatakse konkreetse teemaga tegelemata jätmises. Kriitika on poliitiliselt terav ja protseduuriline, kahtlustades Sotsiaaldemokraatide opositsioonist esitatud eelnõu siirust. Lisaks kritiseeritakse PPA alarahastamist ja alamehitamist, mis on suunatud valitsuse üldisele poliitikale.
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsusele, keda süüdistatakse kultuuritöötajate madala palga probleemi ignoreerimises ja spordivaldkonna rahastuse vähendamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, vihjates, et lahendused peavad tulema järgmistelt valitsustelt, kuna praegusega "vist eriti kaugele ei jõua".
2025-04-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või e-valimiste pooldajate enesekindluse vastu turvalisuse tagamisel. Vastandutakse seisukohale, et Eesti on "nii kõva tegija", et suudab tagada turvalisuse, millest teised arenenud riigid on loobunud.
2025-04-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on koalitsioonierakondadega, eelkõige Reformierakonnaga, keda kritiseeritakse majanduspoliitika ebaõnnestumise ja vähem kindlustatud inimeste probleemide ignoreerimise eest. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse initsiatiividele maksunduses, mis löövad valusalt madala sissetulekuga inimesi. Valitsuse majanduspoliitikat ei usaldata ja selle tegevusetust peetakse räigeks.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmete puudumine.
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine vastane on Haridus- ja Teadusministeerium, keda kritiseeritakse teravalt pikaajalise tegevusetuse ja ebaõnnestumise eest õpetajate järelkasvu tagamisel. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, eriti seoses sunniraha määramisega ja suutmatusega lahendada palgaprobleemi. Kõneleja väljendab nördimust ministeeriumi otsuse üle karistada omavalitsust konstruktiivse koostöö asemel.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse või vastutava ametiisiku tegevuse või tegevusetuse vastu seoses internetiteenuste hinna reguleerimisega. Kriitika on poliitikapõhine, küsides konkreetseid edusamme ja tulemusi pikaajalise eesmärgi (2035) saavutamisel.
2025-04-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon Reformierakonna ja peaministri suhtes, keda süüdistatakse uue mandaadi küsimise kartmises ja valitsuse jätkamise ebalegitiimsuses. Kriitika on suunatud ka poliitikale, eriti ebaõiglasele maksusüsteemile ja julgeolekuohtude suurendamisele valimisõiguse äravõtmisega. Vastast süüdistatakse õiguskantsleri seisukohtade valikulises kasutamises.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Andmeid ei ole piisavalt.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200) uute maksude kehtestamise ja pangamaksu eiramise eest. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatide ebaselget ja ebausaldusväärset seisukohta hääletustel. Kriitika on intensiivne ja süüdistab koalitsiooni puhtalt poliitilistes motiivides (valimistulemuste parandamine) ja põhjendamata julgeolekuohtudel põhinevates algatustes.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev kriitika on suunatud eelnevatele valitsustele, keda süüdistatakse "suure ämbri" tekitamises automaksu näol, ning soovitab eelnõu lihtsalt prügikasti visata. Samuti kritiseeritakse Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse programmi kitsast fookust, mis ei hõlma kõiki vähemusi. Kriitika on poliitiliselt laetud ja keskendub poliitilistele vigadele ning põhiseaduslikkuse rikkumisele.
2025-04-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ebapiisav andmestik.
2025-03-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja eriti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale (SDE), keda ta süüdistab põhimõtete reetmises ja poliitilises oportunismis (näiteks Tallinna võimu nimel). Kriitika on nii poliitika- (valimisõigus, usuvabadus) kui ka eetikapõhine (vassimine, kompromisside kunst). Ta positsioneerib Keskerakonna ainsa õiglase seisukoha kaitsjana parlamendis.
2025-03-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud eelnõu esitajale ja seda toetavatele jõududele, kritiseerides nende argumentide asjakohasust ja julgeolekuhinnanguid. Kriitika on poliitika- ja usalduspõhine, seades kahtluse alla, kas praegune valitsus usaldab oma nõustavaid organeid, viidates vastuolule eelmise siseministri seisukohtadega.
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsev kolmikliit (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse demograafilise olukorra halvenemises ja perede majanduslikus kurnamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele (maksutõusud, toetuste kärped) ning valitsuse tegevusetusele. Sotsiaaldemokraate süüdistatakse kahepalgelisuses, kuna nad toetasid peretoetuste vähendamist, ning valitsust tervikuna süüdistatakse opositsiooni ideede "tuimalt" läbisurumises.
2025-03-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti peaministrile ja Reformierakonnale, kelle poliitilist järjepidevust kahtluse alla seatakse. Kriitika on protseduuriline, keskendudes lubaduste (peaministri nõusolek) ja tegeliku hääletuskäitumise lahknevusele.
2025-02-27
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon tervikuna ja selle juhid, eriti Kliimaminister ja Peaminister. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud) kui ka menetluslikule tegevusele (läbipaistmatus, "troika" otsused, teerullipoliitika). Rünnakud on intensiivsed ja kompromiss on välistatud, nõudes ministri tagasiastumist ja peaministri selgitusi.
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud Tallinna Lennujaama juhtkonnale ebakompetentsuse ja 70% tasude tõstmise eest, mis on Euroopa trendidele vastupidine. Samuti kritiseeritakse Eesti valitsust tegevusetuse eest ja suutmatuse eest tagada riiklikud ühendused. Kriitika on intensiivne ja nõuab valitsuselt sekkumist.
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on koalitsioonipoliitikud ja eelnõu algatajad, keda kritiseeritakse nii poliitika (põhiõiguste rikkumine) kui ka motiivide (valimiste mõjutamine, küünilisus) pärast. Kõneleja süüdistab vastaseid selles, et nad karistavad kollektiivselt seaduskuulekaid elanikke ning tekitavad oma tegevusega riigile suuremat julgeolekuohtu.
2025-02-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsusele (Reformierakond, Eesti 200) ja Tallinna linnavõimule. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades neid tegevusetuses, eelarvekärbetes (huviharidus) ja oluliste sporditaristu projektide (nt olümpiaujula, jalgpallihallid) peatamises. Kritiseeritakse ka haridusministri otsust kärpida huvihariduse raha.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja siseminister, keda kritiseeritakse demagoogia, halva seadusloome ja parlamendi ülekaalu tuima kasutamise eest. Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates nii poliitilist (lõhestamine) kui ka menetluslikku (mõjuanalüüsi puudumine) tasandit, süüdistades valitsust kollektiivvastutuse rakendamises.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse (peaministri) tegevusetusele või ebaselgusele välispoliitilise suuna määratlemisel, eriti seoses Eesti rolli puudumisega suurriikide läbirääkimistel. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivsus on mõõdukas, esitades küsimusi strateegilise selguse saavutamiseks.
2025-02-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud peaminister Kristen Michali ja valitsuse seisukohtadele panganduse maksustamise osas, kaheldes nende argumentide tõesuses ja piisavuses. Vastuseis on poliitika- ja sisupõhine, keskendudes maksude võrdlusele naaberriikidega.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on haridusminister ja valitsus, keda kritiseeritakse Haridusleppe ebaõnnestumise eest, mis ei toonud kaasa lubatud kollektiivlepingut ega lahendanud õpetajate muresid. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades valitsust usalduse kaotamises kohalike omavalitsuste silmis ning nõudes ministri tagasiastumist. Kõneleja lükkab tagasi ministri väite, et Haridusleppe ebaõnnestumine oli tingitud poliitilisest sabotaažist.
2025-02-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on parempoolsed erakonnad, keda süüdistatakse poliitilise topeltkasu saamises valimistulemuste mõjutamise ja valijatele meeldimise kaudu. Lisaks kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate nende positsioonimuutuse pärast, mis on vastuolus nende varasema seisukohaga. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele rikkumistele ning demokraatia põhimõtete õõnestamisele.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse poliitilise retoorika ja ebaefektiivsete hirmutaktikate pärast. Kritiseerib peaministri tegevust whataboutism'i kasutamise eest, mis on sisuline ja protseduuriline kriitika. Vastuseisu intensiivsus on mõõdukas, tuginedes reitingutele ja protseduurilisele kriitikale.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, SDE, Eesti 200) sisemisele ebastabiilsusele ja riigi juhtimise ohustamisele. Eraldi kritiseeritakse sotsiaaldemokraatide kehva juhtimist Tallinna linnas, viidates, et linna juhtimine neil hästi välja ei tule. Kriitika on suunatud nii poliitilisele (automaks) kui ka protseduurilisele (avalik kraaklemine) tasandile.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud välisministri ja valitsuskoalitsiooni vastu, kritiseerides teravalt ministri ebakompetentsust, ebaadekvaatseid vastuseid ja parlamendikultuuri rikkumist. Kriitika laieneb ka koalitsioonipartnerite omavahelisele "kraaklemisele" välispoliitilisel arutelul, mis näitab valitsuse sisekonflikte.
2025-02-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus ja eriti siseminister Lauri Läänemets, keda süüdistatakse valearvestuses ja koalitsiooni solidaarsuse eelistamises avalikule turvalisusele. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, tuues esile valitsuse siseseid vastuolusid (viidates Kaja Kallase ja Mart Võrklaeva kriitikale). Kõneleja väljendab pettumust, et koalitsioon ei toeta opositsiooni konstruktiivseid algatusi puhtalt poliitilistel põhjustel.
2025-01-30
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Reformierakond ja peaminister, keda süüdistatakse põhiseaduse muutmise tagant tõukamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub algatajate motiividele (poliitiline omakasu) ning valitsuse vastutustundetusele riigi stabiilsuse ja majanduse eiramisel. Kompromiss on välistatud, kuna Keskerakond ei toeta algatust põhimõtteliselt.
2025-01-29
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud otse valitsuskoalitsioonile, mis koosneb Reformierakonnast, Sotsiaaldemokraatidest ja Eesti 200-st. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades koalitsiooni paljulapselistelt peredelt toetuste ja ravikindlustuse äravõtmises ning automaksu kehtestamises. Ta kritiseerib valitsuse suutmatust direktiivi õigel ajal üle võtta, mis tõi kaasa suure trahvi.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis koalitsiooni enamusele, kritiseerides nende poliitiliste avalduste koostamise meetodeid ja kvaliteeti, viidates eelnõule kui "praagile". Vastuseis on suunatud menetluslikele ja sisulistele puudustele, eriti seoses Gruusia toetusavalduse ajastuse ja legitiimsusega.
2025-01-22
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Peamised kritiseeritavad on peaminister ja Reformierakond, keda süüdistatakse poliitilise kultuuri rikkumises ja poliittehnoloogiliste võtete kasutamises skandaalide summutamiseks. Kriitika on suunatud ka Kaja Kallase eelmisele valitsusele passiivsuse eest demograafia küsimuses. Rünnakud on intensiivsed ja suunatud nii protseduurile (konsulteerimata jätmine) kui ka poliitikale (maksutõusud, toetuste kärpimine).
2025-01-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev vastuseis on suunatud nii eelmisele kui ka praegusele valitsusele, keda süüdistatakse perepoliitika kahjustamises ja kriisi eitamises. Eelmise peaministri seisukohta, et madal sündimus on normaalne, peeti vastutustundetuks. Praegust koalitsiooni kritiseeritakse lasterikaste perede toetuse vähendamise ja uute maksude kehtestamise eest.
2025-01-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud varasemale valitsuse finantsjuhtimisele, mis on põhjustanud olukordi, kus suured summad (100 miljonit, 900 miljonit) on jäänud kulutamata, samal ajal kui üritatakse kärpida palju väiksemaid summasid. Kriitika on suunatud eelkõige poliitika ja tulemuslikkuse puudujääkidele.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, süüdistades neid halvas parlamendikultuuris, kus opositsiooni algatused hääletatakse automaatselt maha, olenemata nende mõistlikkusest. Haridusministeeriumi kritiseeritakse teravalt õpetajate järelkasvu probleemi eiramise ja asendustegevusega tegelemise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, mitte isiklik.
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kriitika on suunatud valitsuse eelarve haldamise vastu (Peaminister, Kallas, Võrklaev), süüdistades neid ebanormaalses praktikas ja vahendite ebaõiges kasutamises. Lisaks kritiseeritakse Urmas Reinsalu poliitilist väidet parlamendi toetuse kohta ja lükatakse tagasi parlamendi olukorra nimetamine "pantvangikriisiks", kaitstes fraktsioonide õigust käituda oma veendumuste järgi.
2025-01-13
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse poliitikale, eriti riigilõivude järsu tõusu osas, mida peetakse ebaproportsionaalseks ja rahvale valusaks. Kriitika on rangelt poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse otsuste proportsionaalsuse.
2024-12-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni osapooled, keda kritiseeritakse teravalt ja isikustatud viisil (Mart, Akkermann). Kriitika on suunatud nii konkreetsetele poliitikatele (automaks) kui ka üldisele tegevusele (Eesti 200 vormi kadumine, Isamaa reitingu irooniline mainimine). Seadusloome protseduuri kirjeldatakse kui "piina".
2024-12-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud praegusele valitsusele ja ministritele, süüdistades neid valedes otsustes ja vastutuse veeretamises. Eriti kritiseeritakse traditsiooni süüdistada kõigis probleemides eelkäijaid, rõhutades, et praegune minister vastutab eelarve ja otsuste eest. Rünnakud on poliitika- ja menetluspõhised, nõudes vigade parandamist.
2024-12-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Tugev protseduuriline ja poliitiline vastuseis on suunatud konkreetsetele valitsuse ministritele (Kristina Kallas, Mart Võrklaev) ja ministeeriumide eelarvekäitumisele. Kriitika keskendub läbipaistmatusele, prioriteetide valele seadmisele (õpetajate palgad vs. arvutitehnika) ja rahalisele ebakorrektsusele.
2024-12-12
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse liikmete (ministrite) esinduskulude süsteemile, mis on Riigikogu liikmete omast vähem läbipaistev. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, keskendudes ebavõrdsele aruandluskohustusele. Vastuseis on suunatud süsteemsele ebaõiglusele, mitte isikutele.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika objektid on riik, ministeerium ja haridusminister, keda süüdistatakse kohalike omavalitsuste ja õpetajate arvamuse eiramises. Kriitika on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades ressursside jagamise asemel kohustuste jagamist ja mõjuanalüüsi puudumist. Kompromissi võimalust ei pakuta, vaid soovitatakse eelnõu täielikult tagasi lükata.
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja selle maksupoliitika, mida kritiseeritakse ebaõigluse pärast, kuna see maksustab füüsilisi isikuid, mitte panku. Eraldi kritiseeritakse valitsuse otsust jätta alkoholimaks tõstmata, viidates alkoholitootjate ja -müüjate tugevale lobitööle.
2024-12-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile, keda süüdistatakse opositsiooni (Keskerakonna fraktsiooni) konstruktiivsete ettepanekute süstemaatilises mahahääletamises. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, tuues näiteks eelarve hääletuse, kus ettepanekud tunnistati heaks, kuid hääletati siiski maha. Koalitsiooni kritiseeritakse soovimatuse eest töötada samade vastutuspõhimõtete järgi nagu ülejäänud ühiskond.
2024-12-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on praegune valitsus ja välisminister Margus Tsahkna, keda kritiseeritakse nii sise- kui ka välispoliitiliste otsuste eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust majandusliku kindlustunde õõnestamises ja Eesti-Iisraeli suhete pingestamises. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, küsides liitlastega konsulteerimise puudumise kohta.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond (viidates rahandusminister Jürgen Ligi ütlustele). Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele sisule (eelarveaukude lappimine, KOV-ide koormamine) ja menetluslikele puudustele (puudulik mõjuanalüüs). Toetus julgeolekumaksu eelnõule ja alushariduse eelnõule on kategooriliselt välistatud.
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja siseministri vastu, keda süüdistatakse ebakindluses, vastutustundetus ja võimalikuses valetamises. Isamaa tegevust valimistulemuste mõjutamisel nimetatakse "jõhkraks" ja "ohuks Eesti julgeolekule". Kriitika on suunatud nii poliitilisele protseduurile kui ka väärtuspõhisele ebakõlale.
2024-12-02
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud nii valitsuse maksupoliitikale kui ka ametnike harjumusele teavet tuimalt salastada, mis viitab laiemale usaldamatusele riigihalduse vastu. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, rõhutades, et maksutõusud ja läbipaistmatus teevad inimeste elu keeruliseks. Konkreetseid poliitilisi vastaseid nimepidi ei mainita, vaid kritiseeritakse süsteemseid probleeme.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on eelnõude algatajad (implitsiitselt valitsuskoalitsioon), kelle pädevust julgeoleku ja põhiseaduse küsimustes kahtluse alla seatakse. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (valimisõiguse äravõtmine, mis tekitab kibestumist) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüsi ja rahastuse puudumine haridusvaldkonnas). Ta kritiseerib ka istungi juhatajat, kes andis kolleegile liiga palju aega ja astus temaga protseduurilise küsimuse raames diskussiooni.
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamised vastased on sotsiaalvaldkonna minister ja Sotsiaalkindlustusamet, keda kritiseeritakse ebamugavuste tekitamise eest pensionäridele ja vastutuse vältimise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub haldusotsuste ebamõistlikkusele ja peaministri arvamuse ignoreerimisele.
2024-11-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse ja Siseministeeriumi vastu, keda süüdistatakse ebapiisavas tegevuses petukõnede vastases võitluses, märkides, et tulemusi on vähe ja olukord halveneb. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes valitsuselt tõsisemat suhtumist ja mugavustsoonist väljumist.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200) suutmatust eelarvet koostada ja opositsiooniga koostööd teha. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse prioriteetidele ja ebaõnnestunud majanduspoliitikale, mis viib riigi "sügavasse ummikusse". Samuti kritiseeritakse konkreetseid ministreid (Ligi, siseminister) ümmarguste või eiravate vastuste eest.
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on valitsusega, eriti rahandusministri (eelarve terviklikkus) ja siseministri Lauri Läänemetsaga. Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (maksutõusud) ja Siseministri püsivale survestamisele kohaliku õigeusu kiriku suhtes, mida peetakse potentsiaalseks põhiseaduse riiveks.
2024-11-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on koalitsiooniga, keda kritiseeritakse positiivsete algatuste tagasilükkamise ja ebaloogilise käitumise eest. Kriitika on suunatud koalitsiooni poliitikale, mis keskendub maksude ja aktsiiside tõstmisele ning eriarsti visiiditasu neljakordsele suurendamisele. Kõneleja kahtleb koalitsiooni initsiatiivi tulekus ja leiab, et nende argumendid vastuseisuks ei ole vettpidavad.
2024-11-05
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsusele/peaministrile, keda kritiseeritakse teravalt majandusliku ebaõnnestumise pärast. Kriitika on tulemuspõhine, keskendudes küsimusele, miks Eesti on Euroopa mitte kõige lihtsamas olukorras kõige halvemini hakkama saanud.
2024-11-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale ja eriti Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, keda süüdistatakse oma ideoloogia ja põhimõtete hülgamises, tehes kärpeid kõige vaesemate arvel. Samuti kritiseeritakse valitsust maapiirkondade elavdamise strateegia unustamise eest.
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud Ministri ja valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides nii Ministri üleolevat suhtumist opositsiooni küsimuste valikusse kui ka tegevuspõhise eelarve põhiseaduslikku sobimatust. Kriitika on nii protseduuriline (hoiak) kui ka sisuline (eelarve ja julgeolek).
2024-10-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastane on Reformierakonna juhitud kolmikkoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200), keda süüdistatakse elanikurühmade sihipärases kiusamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele otsustele (maksustamine, toetuste kärped) kui ka kehvale töökorraldusele Sotsiaalkindlustusametis. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse eakate väärikat kohtlemist.
2024-10-22
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus, keda süüdistatakse teema mahavaikimises ja pankadega erisuhetes olemises. Lisaks kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda poliitilise ebakõla eest, kuna nad ei toeta praegust maksustamise ideed, vaatamata sarnase ettepaneku varasemale väljakäimisele. Kriitika on nii poliitika- kui ka motiivipõhine.
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Reformierakonna juhitav valitsus, kelle otsust kritiseeritakse tugevalt ja keda peetakse otseselt vastutavaks pensionäride sissetuleku vähendamise eest. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksustamise negatiivsele finantsmõjule.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda kritiseeritakse järjepideva lubaduste murdmise ja maksutõusude eest. Kriitika on intensiivne, kaheldes valitsuse motiivides kasutada julgeoleku loosungit eelarveaukude lappimiseks. Vastaseid süüdistatakse ka eelarve ebakvaliteetses ja läbipaistmatus koostamises.
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile ebapiisava tegevuse ja ressursside piiratuse tõttu politseitöös. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes strateegilist muutust reaktiivsest proaktiivseks tegevuseks ning ressursside suurendamist.
2024-10-14
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsuse ja vastutava ministriga, keda kritiseeritakse teravalt poliitika sisu pärast. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust ebakõlas perepoliitikaga ja hoiatades, et meetmed toovad kaasa pikemas perspektiivis riigile suurema kulu. Vastuseis on intensiivne, kasutades süüdistusi küünilisuses.
2024-10-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud välisminister Margus Tsahkna vastu, keda kritiseeritakse nii välispoliitilise otsuse kui ka avalikkusele valetamise eest. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast isiklike süüdistusteni, lisaks nõutakse peaministrilt selget seisukohta sisemise erimeelsuse osas.
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud suurtele sideoperaatoritele (Telia, Elisa) nende kõrgete hindade ja kasumi pärast, ning riigiasutustele (Konkurentsiamet, TTJA) tegevusetuse ja turu dikteerimise aktsepteerimise eest. Kõneleja lükkab tagasi argumendid, et vähene operaatorite arv takistab sekkumist, nimetades seda "väga hale vabandus". Ta kritiseerib operaatorite soovi võrrelda Eestit Läti/Leedu asemel Soomega, arvestades erinevat palgataset.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on tugevalt opositsioonis, kritiseerides koalitsiooni poliitilist hüpokriitiat ja tegevusetust. Kriitika on suunatud koalitsiooni hääletuskäitumisele, mis on korduvalt tagasi lükanud Keskerakonna sotsiaalseid ja majanduslikke ettepanekuid. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades koalitsiooni opositsiooni heade ideede mahahääletamises.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200), eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse majanduse halvas seisus alates 2021. aastast. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaõnnestumisele riigiteenistujate palkade külmutamisel. Kõneleja viitab ka endise peaministri Kaja Kallase varasematele vihjetele riigiteenistujate palgaootuste kohta.
2024-09-23
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud varasemale otsusele sulgeda New Yorgi peakonsulaat, kritiseerides selleks kasutatud kuluargumenti ("liiga kallis meie jaoks"). Samuti kritiseeritakse praegust välispoliitilist juhtimist ÜRO hääletuse osas, viidates protseduurilisele veale ja liitlastega mittesünkroniseerimisele.
2024-09-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Opositsiooniline seisukoht on tugev ja suunatud valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) vastu, keda süüdistatakse perede olukorra halvendamises ja opositsiooni heade ideede automaatses tagasilükkamises. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes kärpimistele ja uute maksude kehtestamisele, ning suunatud ka konkreetsetele ministritele (Kristina Kallas, Riisalo).
2024-09-17
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kelle ettepanek anda õiguskantslerile lisakohustusi tuli paljudele üllatusena. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, küsides, kas ettepanekut on eelnevalt arutatud ja kas see on kooskõlastatud ning kas see ohustab töö kvaliteeti.
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse poliitika vastu, mis puudutab sisejulgeoleku töötajate palgatõusu, kuna politseinike, päästjate ja piirivalvurite palgad ei tõuse teist aastat järjest. Vastuseis on poliitiline ja keskendub ebaõnnestunud ressursside juhtimisele, mis takistab politseil oma ülesannete täitmist.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud riigi senisele kommunikatsioonistrateegiale, mis keskendub liigselt inimeste hirmutamisele võimalike sõjakonfliktidega. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud strateegilisele ebaefektiivsusele, mitte isiklik.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevusetuse vastu palgatõusu lubaduste täitmisel sisejulgeoleku valdkonnas. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, puudutades riigi sise- ja välisjulgeoleku kontekstis ülioluliste töötajate motivatsiooni. Mainitakse ka endist peaministrit Kaja Kallast seoses pikaajaliste palgatõusu ootustega (aasta 2028).
2024-09-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud ministeeriumidele, kes esitasid eelnõu vastu vanu ja ebapiisavaid argumente, ning neile, kes ei viinud läbi nõuetekohast mõjuanalüüsi. Eelkõige peab ta Haridusministeeriumi argumenti õppeprotsessi kannatamisest ühe lisapäeva tõttu ebausutavaks. Samuti väljendatakse muret, et eelnõu võidakse tagasi lükata pelgalt seetõttu, et selle esitas opositsioonijõud.
2024-09-09
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on haridusminister Kristina Kallas, kelle pädevust kahtluse alla seatakse, süüdistades teda asjaolude kinnimätsimises ja läbirääkimiste soikujätmises. Kriitika on suunatud ka peaministrile, kes on ministri uues valitsuses ametisse jätnud. Opositsioon hoiatab võimaliku uue õpetajate streigi eest, mis näitaks ministri sobimatust ametisse.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamine vastasseis on suunatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) vastu, kritiseerides nende poliitilist tegevust nii eelmises kui ka praeguses koalitsioonis. Kriitika on intensiivne ja põhineb poliitikal, süüdistades SDE-d sotsiaaldemokraatliku ideoloogia vastaste maksutõusude ja sotsiaalkärbete läbiviimises. Vastuseis on ideoloogiline ja poliitiliste tulemuste põhine.
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja uus peaminister Kristen Michal, keda kritiseeritakse demokraatliku debati kägistamise ja opositsiooni summutamise eest. Kriitika on suunatud nii protseduuridele (muudatusettepanekute kokkupakkimine) kui ka sisule (põhiseadusevastased eelnõud). Kompromiss on välistatud, kuna eelnõusid peetakse fundamentaalselt vigaseks.
2024-07-22
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud nii eelmise peaministri (ebapopulaarsuse tõttu) kui ka uue valitsuse vastu. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, seades kahtluse alla uue valitsuse lubaduste ja tegeliku tegevuse korrelatsiooni avaliku sektori kärbetes. Eelmise peaministri puhul rõhutati, et 70% rahvast nõudis tema tagasiastumist.
2024-07-15
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Tugev vastuseis on suunatud koalitsioonile, keda kritiseeritakse opositsiooni (Keskerakonna) esitatud enam kui 160 muudatusettepaneku eiramise eest. Kriitika on suunatud ka menetluslikele manipulatsioonidele, kuna koalitsioon üritab leida "huvitavaid seaduse tõlgendusi," et kehtestada seadus kiiremini kui seadus ette näeb. Koalitsiooni vastust opositsioonile peetakse "tavapäraseks" ja ebaefektiivseks.
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja valitsus. Kriitika on suunatud nii Kaja Kallase isiklikule käitumisele (Euroopasse suundumine, mis mõjub halvasti koalitsiooni tervisele) kui ka valitsuse poliitilistele otsustele hariduses, mida peetakse ebamõistlikuks ja probleeme süvendavaks. Vastuseis on intensiivne ja väljendub süüdistustes valitsuse tekitatud probleemide kohta.
2024-06-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud eelnõu algatajatele, keda kritiseeritakse selle eest, et nad ei pruugi aru saada eelnõu vastuvõtmisega kaasnevatest pingetest Eesti ja Gruusia suhetes. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusvõimele ja tagajärgede ettenägemisele.
2024-06-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti minister ja peaminister, keda kritiseeritakse protseduuriliste vigade ja koordineerimatuse eest. Kriitika on intensiivne, vihjates lugupidamatusele Riigikogu vastu ja poliitilisele kalkuleerimisele (ebapopulaarsete otsuste edasilükkamine valimiste tõttu). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule kui ka valitsuse töökorraldusele.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides teravalt Reformierakonda, Sotsiaaldemokraate ja Eesti 200-t. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (maksutõusud) kui ka menetluslikule poolele ("teerullipoliitika", opositsiooni ettepanekute mahahääletamine). Eraldi pöördutakse sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 poole, paludes neil mõelda oma valijate vastuseisule maksule.
2024-06-05
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud välisministrile tema isikliku käitumise ja diplomaatilise ebakohasuse pärast Gruusias, mida kirjeldatakse kui "metsikut" ja "imelikku". Kriitika on suunatud ka valitsuse sisese koordinatsiooni puudumisele, kuna peaminister kinnitas, et tegemist oli ministri sooloetteastega.
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Majandus- ja IT-ministrile, kelle reisikulutusi peetakse liiga kõrgeks võrreldes teiste ministritega. Kriitika on suunatud isiklikule vastutusele ja ebamõistlikule riigi raha kulutamisele, nõudes avalikkuse ees selgitusi.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on Haridus- ja Teadusministeerium (minister Kristina Kallas) ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse poliitilise suutmatuse (õpetajate defitsiidi lahendamise plaani puudumine) ja ebaõnnestunud läbirääkimiste eest. Kriitika on intensiivne, viidates ebaõnnestunud umbusaldusavaldusele ja süüdistades valitsust vastutuse veeretamises omavalitsustele. Samuti kritiseeritakse kolleeg Jürgen Ligi patroneeriva tooni ja aja raiskamise eest.
2024-05-29
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on Reformierakonnaga, kritiseerides nende kinnisideed maksuküüru kaotamise osas, mis süvendab eelarve puudujääki. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades valitsuse sisemisi vastuolusid palgapoliitikas. Vastase seisukohti kirjeldatakse kui ebarealistlikke ja eelarveolukorda mittemõistvaid.
2024-05-28
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on Reformierakonnaga, kelle valimislubadust maksuküüru kaotamise osas peetakse vastutustundetuks ja ideoloogiliseks kinnisideeks. Kriitika on suunatud ka valitsusele tervikuna, kuna nad toovad majanduslanguse ajal saali eelnõu, mis nõuab uute maksude kehtestamist. Kõneleja viitab ka rahanduskomisjoni esindaja närvilisusele, vihjates eelnõu sisemisele konfliktipotentsiaalile.
2024-05-27
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse eelarvepoliitikale ja konkreetselt Majandus- ja Infotehnoloogiaministrile Tiit Riisalole. Riisalot kritiseeritakse sotsiaalpartnerite (tööandjad, ametiühingud) arvamuse eiramise ja reformiga "jõuga edasi" minemise eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, viidates konsensuse puudumisele.
2024-05-15
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale, keda kritiseeritakse valimislubaduste rikkumise ja potentsiaalselt kahjulike poliitikate (indekseerimise külmutamine) eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele usaldusväärsusele ja lubaduste täitmisele.
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud poliitika sisu vastu, seades kahtluse alla uue süsteemi tegeliku kasulikkuse vanematele ja omavalitsustele, eriti Tallinna kontekstis. Puuduvad isiklikud või protseduurilised rünnakud, vaid keskendutakse lahenduste praktilisele teostatavusele.
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised kriitika sihtmärgid on valimisõiguse eelnõu algatajad (Isamaa) ja peaminister. Isamaad süüdistatakse poliitiliste punktide noppimises ning peaministrit parlamendi eiramises pangamaksu küsimuse lahendamisel. Kriitika on nii protseduuriline (põhiseaduse riive) kui ka sisuline (kollektiivne karistamine).
2024-05-08
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, keda kritiseeritakse teravalt majanduslanguse ja kõrge inflatsiooni eest. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust sügavate majandusprobleemide ignoreerimises ja riigi viimises nutusesse olukorda. Vastusena nõutakse valitsuselt konkreetset plaani.
2024-05-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsuse ja koalitsiooni vastu, keda süüdistatakse poliitilises survestamises ekspertide suhtes ja koalitsioonileppe lubaduste rikkumises. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (ebapiisav palgatõus) kui ka protseduurile (maksete viivitamine ja ekspertarvamuste ignoreerimine). Kõneleja peab valitsuse tegevust õpetajate suhtes "naeruvääristamiseks ja kiusamiseks".
2024-05-06
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud haridusministrile ja koalitsioonile, keda süüdistatakse vastutuse eitamises ja süsteemsete probleemide kaitsmises. Minister on isiklikult kritiseeritud vastutuse veeretamise eest koolijuhtidele, omavalitsustele ja opositsioonile. Rõhutatakse, et umbusaldust toetavad kolm erinevat opositsioonierakonda, mis näitab kriitika laiapõhjalisust.
2024-05-02
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsuse ja Riigikogu juhtorganite vastu, kritiseerides poliitilisi motiive ja menetluslikke otsuseid. Vastaseid süüdistatakse valeinformatsiooni levitamises ja poliitilise kampaania läbiviimises (viidates Lauri Läänemetsa nimele). Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastuseis on suunatud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna moodustatud valitsusele. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes konkreetsetele ebapopulaarsetele meetmetele (peretoetuste kärped, pensionide maksustamine) ning valitsuse ebausaldusväärsusele. Rõhutatakse, et valitsus läks kallale nii paljulapselistele peredele kui ka pensionäridele.
2024-04-29
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuse ja eriti Reformierakonna poliitika vastu, kritiseerides nii kavandatavat registreerimistasu kui ka maksuküüru kaotamise plaani. Kriitika on poliitika- ja eelarvepõhine, pakkudes samas alternatiivseid rahastamisallikaid.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud koalitsioonile ja komisjonile, keda süüdistatakse opositsiooni õiguste süstemaatilises piiramises ja parlamendi töökorra rikkumises. Kriitika on intensiivne ja ulatub protseduurilistest küsimustest (vaheaegade, arupärimiste ja eelnõude vastuvõtmata jätmine) süüdistusteni "diktatuuri" elementide sissetoomises. Kõneleja ei näita üles valmisolekut kompromissiks e-valimiste teemal ega koalitsiooni menetlusviiside osas.
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastuseis on suunatud peaminister Kaja Kallasele ja tema retoorikale, mida peetakse paanikat tekitavaks ja ebakonstruktiivseks. Kriitika on suunatud valitsuse kommunikatsioonipoliitikale, mis kõneleja hinnangul teeb riigile halba, segades ratsionaalset käitumist. Ta vastandab Kallaselt pärinevaid seisukohti oma erakonnakaaslaste Marko Mihkelsoni ja Urmas Paeti mõõdukamatele seisukohtadele.
2024-04-16
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja vastutavale ministrile, keda kritiseeritakse lahenduste puudumise ja valede prioriteetide seadmise eest. Eriti terav on kriitika Koolispordi Liidu ja Spordiliidu Jõud rahastusest ilmajätmise ning avaliku sektori (politseinikud, päästjad, kultuuritöötajad) palgatõusude külmutamise osas. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes valitsuse ebaõnnestumisele olukorra parandamisel.
2024-04-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud valitsuse või vastutavate ametkondade vastu, keskendudes poliitilistele vigadele, mis kahjustavad hariduse kvaliteeti, ja protseduurilistele puudujääkidele. Eriti rõhutatakse halduslikku ebaõnnestumist õpetajate palgalisade õigeaegsel väljamaksmisel, küsides korduvuse välistamise kohta.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamised vastased on valitsus ja Haridus- ja Teadusministeerium, keda süüdistatakse tegemata töös, vastutuse vältimises ja teiste (Tallinna linna või omavalitsuste) süüdistamises. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, nimetades valitsuse käitumist häbiväärseks ja naeruväärseks, eriti seoses 17-eurose palgalisaga.
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, seoses maksutõusude ja pensionilubaduste murdmisega, nimetades seda "järjekordseks valimiseelseks valeks". Peaministrit kritiseeritakse minevikule keskendumise eest, samas kui valitsuse poliitika on ebaefektiivne ja koormab elanikke. Terviseministri suhkrumaksu ideed peeti ebaveenvaks, vastandades seda ettevõtjate konkreetsetele argumentidele.
2024-04-01
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja koalitsioonipartnerid, keda kritiseeritakse lubaduste murdmise ja ebakompetentse sotsiaalpoliitika eest. Eraldi heidetakse koalitsioonipartneritele ette poliitilise kasu püüdmist õpetajate streigi ajal. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi otsuseid (pensionide maksustamine) kui ka eetilist käitumist (usaldamatus).
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Eesti 200-le sisemiste vastuolude ja valimislubaduste murdmise eest. Samuti kritiseeritakse Reformierakonda ja eelmist valitsust (Reformierakond, Isamaa, SDE) eelarveaukude tekitamise ja valijate eksitamise eest. Kriitika on poliitika- ja usaldusväärsusepõhine, süüdistades valitsejaid ilmeksimatuse uskumuses.
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Vastasseis on suunatud valitsuse finantspoliitika vastu, kritiseerides eelarve puudujääki ja suutmatust leida raha kriitilisteks valdkondadeks (õpetajate palgad, tervishoid). Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, väljendades sügavat skeptilisust raha leidmise suhtes tulevikus. Peamine kriitika seisneb selles, et valitsusel puudub plaan suurte kulude katmiseks.
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on Reformierakond ja Regionaalminister Madis Kallas. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele rikkumistele (peaministri ebaolulised kommentaarid) kui ka poliitilistele otsustele (KOV rahastamine). Rünnakute intensiivsus on kõrge, kaheldes valitsuse aususes ja õigluses ning süüdistades neid tublimate karistamises.
2024-03-11
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Tugev ja otsene vastuseis Vabariigi Valitsusele ja peaministrile. Kriitika on suunatud konkreetsetele poliitilistele sammudele (peretoetuste kärpimine, maksutõusud) ja valitsuse hoiakule perede toetamisel. Valitsust süüdistatakse perede kindlustunde õõnestamises ja rahva hirmutamises sõjaga.
2024-03-06
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastuseis on suunatud valitsuse (ministri) tegevusetusele ja haridusreformi ebarealistlikule tempole, mis ignoreerib õpetajate puudust. Kriitika on suunatud ka Rajaleidja keskuse väidetavale keeldumisele arvestada arstide arvamusi HEV laste osas. Kriitika on pigem protseduuriline ja poliitikapõhine, mitte isiklik.
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud haridusministrile (Kristina Kallas) ja valitsusele, keda süüdistatakse pikaajalise strateegia puudumises ja suutmatuses lahendada kriitilisi probleeme. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes eeskätt lahenduste puudumisele õpetajate järelkasvu ja tugispetsialistide defitsiidi osas. Välja tuuakse ka Nõukogude Liidu pärandiga võitlemise jätkumine 33 aastat hiljem.
2024-03-04
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle maksupoliitikat kritiseeritakse teravalt ja nimetatakse ebaõiglaseks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele (käibemaks, tulumaks, aktsiisid, automaks) ja sotsiaaltoetuste vähendamisele, mis süvendavad majanduslangust. Valitsust süüdistatakse selles, et majanduse allakäigus nähakse süüdlast rahvas, mitte pankade liigkasumis.
2024-02-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on Vabariigi Valitsus, eesotsas Reformierakonnaga, keda süüdistatakse majanduse suurima pidurina ja kriisi põhjustajana. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes maksutõusudele ja visiooni puudumisele. Valitsuse lähenemist, kus valimiste vahel võetakse inimestelt raha ära, nimetatakse küüniliseks strateegiaks.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsuse maksupoliitika. Kriitika on intensiivne ja otsene, süüdistades peaministrit valetamises seoses opositsiooni alternatiivide puudumisega. Vastuseis on nii poliitika (automaks) kui ka menetluslik (huvigruppide kaasamise puudumine) alusel.
2024-02-14
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, keda kritiseeritakse PPA töötajate palga külmutamise eest ja sisemiste lahkarvamuste pärast (Peaministri ja ministri vastuolulised väited palga külmutamise kestuse osas). Kritiseeritakse ka valitsuse esialgset pakkumist õpetajatele, mida peeti ebapiisavaks ja mõnitavaks.
2024-02-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Otsest siseriiklikku vastasseisu ei väljendata. Kriitika on suunatud välisele ohutegurile, nimelt USA poliitilisele ebakindlusele ja selle mõjule NATO kollektiivkaitsele, mis sunnib Euroopat oma kaitset kaaluma.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud eelnõu koostajate ja eestvedajate vastu, keda süüdistatakse ebatäpsustes ja puudulikus eelnõu ettevalmistamises, nimetades seda "tooreks või poolikuks". Eelkõige kritiseeritakse laenusaajate ringi piiramist ja ebavõrdset lähenemist kaksikutele, olles eriarvamusel Jaak Valgega laenu taotlejate ringi osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mis viis Keskerakonna fraktsiooni eelnõu mittetoetamiseni.
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse tasuta ühistransporti välistava poliitika kehtestamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika majanduslikule kahjulikkusele ning lubatud investeerimisplaanide puudumisele. Vastasele heidetakse ette ebaausaid motiive.
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Tugev vastuseis on suunatud Vabariigi Valitsusele ja peaministrile, keda kritiseeritakse konkreetsete perepoliitiliste kärbete eest. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust tegevuses, mis on vastuolus põhiseadusliku eesmärgiga tagada rahvuse säilimine. Vastaste tegevust kirjeldatakse kui perede turvatunnet vähendavat ja demograafilist olukorda halvendavat.
2024-01-23
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on suunatud peaministri ja valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides nende suutmatust täita nii minevikus püstitatud eesmärke kui ka kehtiva koalitsioonileppe lubadusi. Kriitika on poliitika tulemuslikkuse ja usaldusväärsuse põhine.
2024-01-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine kriitika on suunatud aastate jooksul valitsenud erakonnale ja Haridus- ja Teadusministeeriumile, keda süüdistatakse selge plaani puudumises ja liigses kulude optimeerimisele keskendumises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, eriti seoses koolide sulgemist varjava terminiga "koolivõrgu korrastamine". Kõneleja hoiatab kergekäeliste sulgemisotsuste eest, kuid tunnistab koolivõrgu korrastamise vältimatust.
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Peamised vastased on koalitsioonisaadikud, keda süüdistatakse eelnõu kiirustades läbisurumises ja sisuliste ettepanekute tuimalt mahahääletamises. Kriitika on suunatud ka ajalehe juhtkirjale, mis püüab Keskerakonda süüdlaseks teha. Vastuseis on intensiivne ja keskendub protseduurilistele ja sisulistele vigadele.
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kriitika on suunatud kaudselt reformi elluviijate ja kohalike omavalitsuste (Tallinn, Ida-Virumaa) tegevusetuse vastu, mis puudutab õpetajate asendamist ja toetamist. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes ebaefektiivsele planeerimisele ja lahenduste puudumisele.
2024-01-10
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Tugev vastuseis on suunatud valitsuse regionaalpoliitikale, mida peetakse omavalitsusi karistavaks ja ebaõiglaseks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes rahalisele kahjule, mida valitsuse otsused tekitavad tublidele omavalitsustele. Vastuseisu tugevdamiseks tsiteeritakse kriitilisi kohalike omavalitsuste juhte, nagu Saue vallavanem ja Mulgi vallavanem.
2024-01-08
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse maksureformide kiirustades läbisurumise ja ebapiisava läbimõtlemise eest, mis toob kaasa negatiivseid tagajärgi majandusele. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, rõhutades, et valitsus ei arvesta kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega.