Istungi profiil: Vadim Belobrovtsev
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-09
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse kritiseerimisele nii sise- kui ka välispoliitikas. Siseriiklikult rõhutatakse majandusliku kindlustunde puudumist, mis on tingitud maksutõusudest ja peretoetuste vähendamisest. Välispoliitiliselt kritiseeritakse teravalt Eesti hääletusmustri muutmist ÜRO Peaassambleel Iisraeli küsimuses, mis kahjustab suhteid liitlastega. Raamistik on peamiselt valitsuse sooritusele ja liitlasväärtustele keskenduv.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi välispoliitika, eriti ÜRO Peaassamblee hääletusmustrite ja rahvusvahelise õiguse (Rahvusvaheline Kriminaalkohus) osas. Ta kasutab konkreetseid kuupäevi ja viiteid resolutsioonide sisule, analüüsides Eesti käitumise kõrvalekaldeid traditsioonilisest mustrist. Samuti on ta kursis demograafiat mõjutavate majanduslike teguritega, nagu kindlustunne ja peretoetused.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kriitiline ja küsitlev, kasutades laialdaselt retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse proovile panemiseks ja selgituste nõudmiseks. Toon on formaalne ja detailne, tuginedes loogilisele argumentatsioonile ja varasemate käitumismustrite analüüsile. Eriti välispoliitilistes küsimustes on rõhk murelik ja süüdistav, viidates Eesti-Iisraeli suhete pingestamisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, esitades ministritele arupärimisi ja küsimusi. Üks arupärimine oli esitatud juba varem, mis viitab süstemaatilisele ja planeeritud parlamenditööle valitsuse kontrollimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on praegune valitsus ja välisminister Margus Tsahkna, keda kritiseeritakse nii sise- kui ka välispoliitiliste otsuste eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust majandusliku kindlustunde õõnestamises ja Eesti-Iisraeli suhete pingestamises. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, küsides liitlastega konsulteerimise puudumise kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puudub otsene viide erakondadeülesele koostööle; kõneleja tegutseb opositsioonilise kontrolli rollis. Üks arupärimine esitati mitme isiku poolt ("me esitasime"), mis viitab koostööle oma poliitilise rühma sees. Avatust kompromissidele ei väljendata, vaid keskendutakse valitsuse vigade paljastamisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvahelistel suhetel, eriti Lähis-Ida konfliktil (Iisrael, Palestiina, Hamas) ja Eesti positsioonil ÜRO-s. Samuti käsitletakse Eesti suhteid põhiliitlaste (USA, Suurbritannia) ja teiste riikidega (Ukraina, Venemaa, Iraan). Riigisiseselt keskendutakse riiklikule majanduslikule stabiilsusele ja demograafiale.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu ja rõhutab stabiilse majandusliku olukorra tähtsust. Ta näeb majanduslikku kindlustunnet perepoliitika ja demograafilise edu alusena ning kritiseerib valitsust hirmutamise ja ebastabiilsuse tekitamise eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on demograafia ja perepoliitika, rõhutades vajadust suurendada perede kindlustunnet homse päeva ees, et nad hakkaksid lapsi saama. Kritiseerib peretoetuste vähendamist, sidudes sotsiaalse heaolu otseselt majandusliku stabiilsusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendutakse seadusandlikule kontrollile ja järelevalvele valitsuse tegevuse üle, esitades arupärimisi ja nõudes selgitusi välispoliitiliste otsuste ja majandusmeetmete kohta. Uute seaduste algatamise või konkreetsete eelnõude kohta andmed puuduvad, rõhuasetus on täitevvõimu vastutusele võtmisel.
3 Analüüsitud kõnesid