Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes haridusvaldkonna akuutsete probleemide kaardistamisele ja valitsuse tegevuse ebaõnnestumisele. Kõneleja kritiseerib teravalt õpetajate palgataset ja kvalifikatsiooninõuete täitmata jätmist ning peab eestikeelsele õppele üleminekut praegusel kujul katastroofiks. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades, et ministeerium ei suuda probleeme lahendada.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, tuues esile detailseid andmeid õpetajate kvalifikatsiooni (Narva näited) ja palgatõusude (54€ + 17€) kohta. Ta rõhutab tööturu vajaduste ja haridussüsteemi vahelist lahknevust, viidates Riigikontrolli audiitori seisukohtadele rakenduskõrghariduse osas. Ekspertiis hõlmab ka koolitoidu rahastamise ajalugu ja IT/AI valdkonna arengu kriitilist hindamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, alustades viisakast tänamisest, kuid liikudes kiirelt probleemide kaardistamisele. Kasutatakse teravaid väljendeid (nt palgatõusu nimetamine naeruväärseks ja mõnitamiseks) ning rõhutatakse nii lapsevanema kui ka poliitiku perspektiivi. Argumentatsioon toetub tugevalt loogilistele apellidele, esitades konkreetsed faktid ja arvud (protsendid, kuupäevad, rahasummad).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid näitavad keskendumist parlamenditööle ja istungite protseduurireeglitele, kritiseerides materjalide hilist esitamist (pool tundi enne istungit). Kõneleja on aktiivne probleemide kaardistaja ja küsimuste esitaja ministri ettekande ajal.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Haridus- ja Teadusministeerium ning valitsus, keda kritiseeritakse eeskätt poliitiliste otsuste (nt eestikeelsele õppele üleminek) ja tegevusetuse (palgad, koolitoit) pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust piirkondade väljasuretamises ja reformi katastroofilises läbiviimises. Samuti kritiseeritakse ministeeriumi nõrka kommunikatsiooni ja asendustegevust.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale ebaõnnestunud koostöökatsele, kus Keskerakonna fraktsioon tegi eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõule 50 parandusettepanekut, mis kõik hääletati maha. See näitab valmisolekut panustada seadusandlusse, kuid praegune toon on pigem vastanduv, kuna varasemaid ettepanekuid ei arvestatud.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, rõhutades maapiirkondade ja Ida-Virumaa (Narva, Järva vald) probleeme, eriti seoses koolivõrgu korrastamise ja eestikeelsele haridusele üleminekuga. Väidetakse, et koolide sulgemine maapiirkondades suretab need piirkonnad välja.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad tööjõu ja hariduse vastavusele, toetades kutse- ja rakendushariduse maine tõstmist spetsialistide puuduse leevendamiseks. Nõutakse õpetajate palgatõusu, kritiseerides palgataseme püsimist samal tasemel kolmandat aastat. Samuti kritiseeritakse riigi suutmatust suurendada rahastust koolitoidule alates 2018. aastast.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on keskmes hariduse kvaliteet, õpetajate kvalifikatsioon ja koolitoidu rahastamine. Kõneleja väljendab muret lapsevanemana hariduse kvaliteedi languse pärast, kui lapsi õpetavad kvalifikatsioonita inimesed. Kritiseeritakse teravalt eestikeelsele õppele ülemineku sotsiaalset mõju, nimetades olukorda 4. klassides katastroofiks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate reformide kriitilisel ülevaatamisel ja parandamisel, eriti eestikeelsele õppele ülemineku osas, mida tuleks kiiresti parandada. Samuti rõhutatakse vajadust tagada õpetajate kvalifikatsiooninõuete täitmine ja koolitoidu rahastamise seadusandlik lahendamine. Kõneleja on pigem olemasolevate seaduste ja reformide vastane ning paranduste algataja.
2 Analüüsitud kõnesid