Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt eelnõu 570 SE vastu, rõhutades, et see rikub usuvabaduse printsiipi ja kiriku ning riigi lahusust. Kriitika on suunatud nii väärtuspõhisele (ühiskonna lõhestamine) kui ka tulemuspõhisele (probleemide mittelahendamine) raamistikule. Eelnõu esitamist peetakse demagoogiliseks ja julgeolekuargumendi sildi all poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Poliitik rõhutab vajadust ühiskonda ühendada, mitte lõhestada.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näidatakse üles asjatundlikkust õigusloome ja põhiseaduslike küsimuste (usuvabadus, süütuse presumptsioon, mõjuanalüüs) osas. Samuti on esitatud detailne teadmine Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) tegevusest, nende põhikirja muudatustest ja koostööst Siseministeeriumiga. Poliitik kasutab teadmisi, et vaidlustada ministri näiteid ja argumente, viidates konkreetsetele seaduserikkumiste puudumisele Eestis.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja kohati terav, süüdistades ministrit demagoogias ja valetamises. Kasutatakse nii loogilisi juriidilisi argumente (põhiseadus, seaduserikkumiste puudumine) kui ka emotsionaalseid apelle (ühiskonna lõhestamine, kollektiivvastutus). Poliitik kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi, et vastase argumente õõnestada, ning rõhutab, et ministri näited "ei talu mitte mingit kriitikat".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Poliitik on aktiivne seadusloome protsessis, osaledes Riigikogu debatis ja viidates varasemale tegevusele. Mainitakse kohtumisi erinevate poolte ja huvirühmadega ning osalemist õiguskomisjoni avalikul istungil. See näitab mustrit, kus enne debatti on püütud koguda teavet ja kuulata ära erinevaid arvamusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Siseminister ja valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse demagoogia, ebakompetentse õigusloome ja parlamendi ülekaalu tuima kuritarvitamise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades koalitsiooni seaduste kiirkorras muutmises ühe konkreetse juriidilise isiku survestamiseks. Poliitik kritiseerib ka julgeolekuargumendi kasutamist ettekäändena põhiseaduse muutmiseks ja kollektiivvastutuse kehtestamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Poliitik rõhutab dialoogi ja kompromissi otsimist, viidates kohtumistele nii ministri kui ka kiriku esindajatega. Tehakse ettepanek eelnõu tagasi lükata, et osapooled saaksid uuesti ühise laua taha istuda ja leida kõiki pooli rahuldav kompromiss. Viidatakse ka Eesti Kirikute Nõukogu esindaja (Philippe Jourdan) arvamuse ärakuulamisele õiguskomisjonis.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti siseriiklikul õigusruumil ja julgeolekul, rõhutades, et seadusemuudatus puudutab otseselt Eesti ühiskonda ja kohalikke õigeusklikke. Konkreetselt mainitakse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajaid Pühtitsa kloostrist ja Nevski katedraalist. Välisriikide (Moldova, Ukraina) näiteid kasutatakse vaid ministri argumentide ebaadekvaatsuse tõestamiseks Eesti kontekstis.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid. Arutelu keskendub juriidilistele, sotsiaalsetele ja julgeolekuaspektidele, mis on seotud kirikuseadusega.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne teema on usuvabaduse ja kiriku ning riigi lahususe kaitsmine, mida peetakse põhiseaduslikuks printsiibiks. Tugevalt vastustatakse kollektiivvastutuse printsiipi, mida rakendatakse kohalikele õigeusklikele ja Eesti elanikele nende kodakondsuse alusel, võrreldes seda Putini tegude eest karistamisega. Rõhutatakse, et kiriku esindajad on sõja Ukrainas hukka mõistnud.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu (570 SE) tagasilükkamine esimesel lugemisel. Laiemalt keskendutakse õigusloome kvaliteedi parandamisele, kritiseerides mõjuanalüüsi puudumist ja seaduste kiirkorras läbisurumist parlamendis. Samuti kritiseeritakse katseid muuta põhiseadust hääleõiguse piiramiseks julgeolekuargumendi sildi all.
5 Analüüsitud kõnesid