Päevakorra profiil: Reili Rand
Naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise ja konventsiooni artikli 20 lõike 1 muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu (583 SE) esimene lugemine
2025-03-20
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise tugeval toetamisel, rõhutades selle põhimõttelist ja moraalset olulisust. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, kritiseerides vastaseid, kes peavad võrdseid võimalusi ebavajalikuks bürokraatiaks, ning rõhutades rahvusvaheliste kohustuste täitmise vajadust. Kõneleja kutsub üles ratifitseerima eelnõu Sotsiaaldemokraatide nimel.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja rahvusvahelise õiguse (CEDAW) valdkonnas, viidates konkreetsetele uuringutele ja andmetele. Ta toob esile statistikat palgalõhe (vähenenud 11,7% alates 2013), naiste esindatuse (31% Riigikogus) ja lähisuhtevägivalla (41% naistest kogenud) kohta Eestis. Samuti on ta kursis EL-i direktiividega börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu kohta ja viitab McKinsey uuringutele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kirglik, tungiv ja kohati konfronteeriv, väljendades pettumust ja solvumist kolleegide suhtumise üle teema olulisusesse. Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid üleskutseid (moraalne kohustus, kas naine ikka on inimene?) kui ka faktipõhist argumentatsiooni, viidates rahvusvahelistele lepingutele ja uuringutele. Ettekanne on formaalne ja sisaldab ajaloolist konteksti (1991, 1995 Peking).
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on keskendunud Riigikogu istungil osalemisele, esitades ministrile küsimusi ja pidades pikema ettekande eelnõu esimesel lugemisel. Mainitakse varasemat osalemist Eesti delegatsiooni koosseisus Genfis CEDAW raporti kaitsmisel möödunud kevadel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev kriitika on suunatud EKRE ja Isamaa fraktsioonidele, keda süüdistatakse naiste võrdsete võimaluste teema alavääristamises ja naeruvääristamises. Kriitika on väärtuspõhine, keskendudes vastaste väidetavale teadlikkuse madalale tasemele ja suutmatusele mõista teema põhimõttelist olulisust.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel, kutsudes kõiki Riigikogu liikmeid üles toetama ratifitseerimist, et kustutada Eesti naiste ees olev aastakümneid kestnud moraalne võlg. Kuigi vastandudes tugevalt opositsioonile, on eesmärk saavutada laiapõhjaline toetus seaduseelnõule.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt rahvusvahelistel kohustustel (ÜRO CEDAW konventsioon) ja riiklikel probleemidel (palgalõhe, lähisuhtevägivald Eestis). Mainitakse ka kohalikke omavalitsusi ning tuuakse esile Eesti ja Läti kui ainsad EL-i riigid, kes pole protokolli ratifitseerinud.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad soolise mitmekesisuse otsest positiivset mõju majanduskasvule, innovatsioonile ja konkurentsieelisele, viidates McKinsey uuringutele. Toetatakse riigi ja omavalitsuste osalusega ettevõtete juhtorganites soolise tasakaalu (40% naisi) nõude sisseviimist vastavalt eurodirektiivile, et vältida trahve.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamised sotsiaalküsimused on naiste õiguste kaitsmine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, eriti palgalõhe vähendamine ja lähisuhtevägivalla kõrge taseme lahendamine. Rõhutatakse, et naiste õigused on inimõigused ning Eesti on nende osas jätkuvalt haavatavas olukorras.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on ÜRO naiste diskrimineerimise likvideerimise konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimisel (583 SE), et anda naistele lisavõimalus pöörduda ÜRO komitee poole. Samuti rõhutatakse vajadust viia sisse muudatused riigiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu osas vastavalt eurodirektiivile.
3 Analüüsitud kõnesid