Päevakorrapunktide kaupa: Mati Raidma

Kokku päevakordi: 12

Täielikult profileeritud: 12

2025-09-24
Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (662 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Andmeid pole piisavalt.
2025-09-18
Eesti Panga 2024. a aruanne

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Otsene vastuseis puudub; mainitakse vaid kerget pinget Eesti ja Euroopa (EKP) huvide vahel seoses seaduseelnõuga, mida soovitakse lahendada koostöö kaudu. Kriitika on suunatud pigem protseduurilisele ebakõlale kui konkreetsele isikule või rühmale.
2025-09-10
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kriitika puudub konkreetsete vastaste või rühmade suunal. Kriitika on suunatud senise seadusruumi killustatusele ja ebaselgusele, märkides, et praeguseid kriise reguleerivaid seadusi lugedes "ei saa üldse aru".
2025-09-09
Kaitseministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Andmeid ebapiisavalt.
2025-06-05
Liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eelnõu (614 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud menetluse viisile, mida nimetatakse "poliitiliseks võidujooksuks", mis takistab õige lahenduse leidmist. Vastuseis on protseduuriline ja taunib poliitilist performantsi.
2024-12-11
Julgeolekumaksu seaduse eelnõu (512 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Puuduvad andmed.
2024-10-16
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Venemaa (Vene impeeriumi) vastu, keda süüdistatakse sajandeid kestnud ja tänapäeval jätkuvas genotsiidipoliitikas krimmitatarlaste suhtes. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, keskendudes tagakiusamisele, vangistamisele, piinamisele ja identiteedi hävitamisele. Kõneleja rõhutab, et sellist tegevust ei saa "mitte mingil juhul tolereerida".
2024-09-11
Kaitseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Otsest poliitilist vastandumist või konkreetsete oponentide kritiseerimist ei esine. Kriitika on suunatud pigem valitsuse ja ametkondade aeglasele tööle seaduseelnõude ettevalmistamisel, nõudes tsiviilkriisi ja riigikaitse korraldamist integreeriva valmisoleku seaduse kohest menetlemist. Samuti hoiatatakse üldise väsimuse ja kriisikindluse loosungiks muutumise ohu eest.
2024-06-06
Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised oponendid on Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid, kelle muudatusettepanekud lükati tagasi. Keskerakonda kritiseeritakse selle eest, et nad ei pakkunud alternatiivseid vähendatud määrasid, vaid soovisid eelnõu muudatused sajaprotsendiliselt välja võtta.
2024-04-30
Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Otsest kriitikat vastaste suunas ei esitata, kuid märgitakse ära menetluslik vastuseis komisjonis (3 häält vastu) eelnõu edasise menetlemise osas. Vastaste küsimustele (nt Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Liisa-Ly Pakosta küsimused) vastatakse faktipõhiselt, selgitades kulupõhimõtet ja pakutavat hüve, mitte vastaseid isiklikult kritiseerides.
2024-04-18
Riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Ebapiisavad andmed.
2024-02-13
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on selgelt identifitseeritud: Venemaa ja tema sõber Valgevene. Neid süüdistatakse julgeolekuolukorra murendamises ja "laamendamises" OSCE raames. Kriitika on intensiivne ja tegevuspõhine, kuna nende tegevus mõjutab otseselt ka Eestit.