Päevakorra profiil: Mati Raidma
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on krimmitatarlaste 1944. aasta küüditamise genotsiidiaktiks tunnistamisel ja Venemaa jätkuva agressioonipoliitika hukkamõistmisel Krimmis. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades solidaarsust Ukraina ja krimmitatarlastega ning nõudes rahvusvahelist reageerimist. Rõhutatakse, et Krimm kuulub Ukraina koosseisu ja seda seisukohta peab toetama.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust krimmitatarlaste ajaloo ja saatuse osas, tuues esile konkreetseid andmeid 1944. aasta küüditamise ohvrite arvu (üle 200 000) ja hukkunute protsendi (hinnanguliselt 46%) kohta. Samuti on ta kursis rahvusvahelise reaktsiooniga, viidates Läti, Leedu, Poola ja Kanada liitumisele Ukraina üleskutsega. Ta demonstreerib teadmisi ka hiljutistest diplomaatilistest kontaktidest, mainides videosilda Ukraina raada esindajatega.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on tõsine ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "traagiline ja kurb saatus" ning "genotsiidipoliitika". Esitlus on struktureeritud, jagades avalduse sisu kolmeks teemaks, kombineerides ajaloolisi fakte moraalsete üleskutsetega. Üldtoon on hukkamõistev ja solidaarsust rõhutav, kutsudes üles rahvusvahelisele tegevusele.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivselt tegelenud eelnõu ettevalmistamisega, mainides Eesti-Ukraina parlamendirühma initsiatiivil 25. septembril korraldatud videosilda Ukraina esindajatega. Ta esindab 54 Riigikogu liikmega algatatud avaldust, mis võeti menetlusse 8. oktoobril. See näitab süstemaatilist tegevust eelnõu algatamisel ja tutvustamisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Venemaa (Vene impeeriumi) vastu, keda süüdistatakse sajandeid kestnud ja tänapäeval jätkuvas genotsiidipoliitikas krimmitatarlaste suhtes. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, keskendudes tagakiusamisele, vangistamisele, piinamisele ja identiteedi hävitamisele. Kõneleja rõhutab, et sellist tegevust ei saa "mitte mingil juhul tolereerida".
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laiapõhjalist koostööd Riigikogus, märkides, et avalduse algatas 54 Riigikogu liiget. Samuti on oluline rahvusvaheline koostöö Ukraina parlamendi ja teiste liitlasriikidega (Läti, Leedu, Poola, Kanada), millele viidatakse kui eeskujule. Koostöö on suunatud ühise poliitilise avalduse loomisele.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvaheline, keskendudes Krimmi poolsaarele, Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja krimmitatarlaste kui põlisrahva saatusele. Mainitakse ka Kesk-Aasia piirkonda kui küüditamise sihtkohta.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade fookus on krimmitatarlaste kui põlisrahva inimõigustel ja identiteedi säilitamisel. Rõhutatakse ajaloolist ja jätkuvat tagakiusamist, vangistamist ning keele, kultuuri ja ajaloopaikade hävitamist. Teema on raamitud genotsiidi ja põlisrahva õiguste küsimusena.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" algatamisel ja toetamisel. Kõneleja on eelnõu algatajate esindaja ja kutsub Riigikogu üles avaldust toetama. Avaldus keskendub genotsiidi tunnistamisele ja Krimmi kuulumise kinnitamisele Ukrainale.
1 Analüüsitud kõnesid