Istungi profiil: Henn Põlluaas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-21
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja rahvusriiklust kaitsev, keskendudes eesti keele positsiooni kindlustamisele ja kontrollimatu sisserände peatamisele. Samuti kritiseeritakse teravalt valitsuse majanduspoliitikat, eriti põllumeeste ebapiisavat toetamist ja elatustaseme langust. Poliitiline raamistik on peamiselt väärtuspõhine (keel, rahvus) ja tulemuspõhine (valitsuse ebaõnnestumine majanduses ja rahvuspoliitikas).
14 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist keeleõiguse ja immigratsioonistatistika valdkonnas, viidates põhiseadusele, keeleseadusele ja Keeleameti juhi seisukohtadele. Kasutatakse konkreetseid demograafilisi andmeid, näiteks alaliste elanike aastane netokasv (6000 inimest) ja sisserände päritolu. Ekspertiis on suunatud seadusandlike lünkade tuvastamisele, mis võimaldavad eesti keele positsiooni nõrgenemist.
14 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kiireloomuline, võitluslik ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada rahvusriikluse ohtu. Valitsuse tegevust nimetatakse "kuritegelikuks" ja vastaseid "rahvusrenegaatideks." Argumendid on segu õiguslikest viidetest, statistikast ja teravast kriitikast, tuues esile negatiivseid võrdlusi (nt Läti eeskuju) ja hoiatades venestumise eest.
14 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitledes fraktsiooni nimel seaduseelnõu ja osaledes korduvalt küsimuste-vastuste voorudes nii majandus- kui ka keelepoliitika teemadel. Mainitakse hiljutist haigust, mis takistas osalemist komisjoni arutelul, viidates tavapärasele osalemisele seadusloome protsessis.
14 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja võimul olevale koalitsioonile, keda süüdistatakse Eesti rahvusriikluse lammutamises ja multikultuursuse eelistamises. Kriitika on intensiivne ja poliitilis-väärtuspõhine, süüdistades koalitsiooni ka majanduse allalaskmises ja põllumeeste aitamata jätmises. Vastaste maailmavaadet peetakse Eesti rahvuse ja kultuuri suhtes ebaoluliseks.
14 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
14 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt riiklik, keskendudes Eesti riigikeele ja rahvusriikluse säilitamisele. Regionaalsed probleemid on esile toodud kohalike omavalitsuste kontekstis, kus keeleseadust rikutakse (viidates volikogudele, kus töö käib vene keeles). Samuti tuuakse sisse rahvusvaheline võrdlus Läti ja Soomega ning Euroopa Liidu põllumajandustoetuste teema.
14 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab tugevalt Eesti põllumehi, nõudes riigipoolset sekkumist, et tasandada madalaid EL-i otsetoetusi, toetades käibemaksu langetamist toiduainetele. Kritiseeritakse valitsust tohutu hinnatõusu ja elatustaseme languse põhjustamise eest. Vaade eelistab kodumaise põllumajanduse kaitset ja tarbijate abistamist kõrgete hindade perioodil.
14 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõige olulisem sotsiaalne küsimus on eesti keele ja rahvusriikluse säilitamine sisserände tingimustes. Nõutakse C1-tasemel eesti keele oskust kohaliku volikogu kandidaatidelt, et vältida venestumist. Väljendatakse muret massiimmigratsiooni, eriti slaavi riikidest pärit sisserände ja pererände kiire kasvu pärast, ning hoiatatakse Vene propaganda mõju eest venekeelsele elanikkonnale.
14 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine, et taastada kandidaatidele C1-tasemel eesti keele oskuse nõue. Eelnõu eesmärk on tagada volikogude töö eestikeelsus ja vältida keeleseaduse rikkumisi, millega kaasneb istungite läbiviimine vene keeles.
14 Analüüsitud kõnesid