Istungi profiil: Anti Poolamets
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-03-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane, keskendudes väärtuspõhisele kriitikale haridus- ja teaduspoliitika (sotsiaalsed sood, libateadused) ning majanduspoliitika (subsiidiumimajandus, sotsialistlik hullus) osas. Rõhutatakse majanduse langust ja konkurentsivõime kadu, kasutades tugevalt negatiivseid sildistusi nagu "ajuvaba" ja "leninistlik." Kõneleja peab oma peamiseks ülesandeks laste ja Eesti vaimse ruumi kaitsmist valitsuse "ogaruste" eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadlikkust sotsiaalsete sugude kontseptsioonidest (vulasoolised, intersoolised) ja energeetikapoliitika (tuugenivabrikud, subsideerimine) detailidest. Kasutatakse politoloogia ja majanduse termineid ("subsiidiumimajandus," "turumajandus," "plaanikomitee"), kuid teadmisi rakendatakse peamiselt vastaste ideoloogiate sildistamiseks ja diskrediteerimiseks. Viidatakse PISA testide tulemustele ja majanduse langusnumbritele, et toetada kriitikat valitsuse tegevuse vastu.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja süüdistav, kasutades tugevaid sildistusi ("uhhuu-teaduste prohvet," "sotsialistlik hullus") ja hüperbooli (maailmalõpu paanika, Mao Zedong). Kõneleja apelleerib otseselt avalikkusele ja lastele, rõhutades vajadust kaitsta Eesti vaimset ruumi ja kooli. Kasutatakse ajaloolisi paralleele (Lenini bareljeef, plaanikomitee) vastaste poliitikate diskrediteerimiseks ning nõutakse lisaaega debati pikendamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti täiskogu istungil, kus esitati küsimusi peaministrile ja haridusministrile. Kõneleja pöördub otse Riigikogu liikmete, teadlaste, õpetajate ja laste poole. Kõneleja palus debati pikendamiseks kolm minutit lisaaega, mis viitab soovile oma seisukohti põhjalikult esitada.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus (eriti peaminister ja haridusminister) ning ideoloogilised rühmad, keda sildistatakse sotsiaaldemokraatide, liberaalide ja sotsialistidena. Kriitika on intensiivne, isiklik ja ideoloogiline, süüdistades vastaseid leninistlike projektide elluviimises, libateaduste propageerimises ja Eesti majanduse hävitamises. Kompromiss on välistatud, nõutakse haridusministri vallandamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööle, kaasallkirjastamisele või kompromissidele viiteid ei ole; retoorika on suunatud konfrontatsioonile ja vastandumisele. Kõneleja rõhutab oma poliitilise jõu (EKREIKE) naasmise ootust, et kehtestada oma väärtuspõhised seisukohad.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on laialdaselt riiklik (Eesti lapsed, majandus, kool) ja rahvusvaheline/supranatsionaalne (Euroopa Liidu bürokraatia ja kliimapoliitika). Mainitakse spetsiifilist projekti Paldiskis ja ahjukütte keelamise mõju 400 000 eestlasele, mis näitab muret riiklike elanike ja konkreetsete piirkondade pärast.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt turumajandust pooldavad ja subsiidiumimajanduse vastased, eriti energeetikas, kus kritiseeritakse 2,6 miljardi euro suuruseid toetusi. Kõneleja süüdistab valitsust majanduse kolinal kukkumises ja konkurentsivõime hävitamises. Vastustatakse sõgedat bürokraatiat, nagu kestlikkusaruanded, mis koormavad ettevõtteid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalpoliitikas on keskne teema haridus ja sooline identiteet, kus kõneleja on kategooriliselt vastu sotsiaalsete sugude (vulasoolised, intersoolised) õpetamisele koolides, pidades seda libateaduseks. Rõhutatakse vajadust kaitsta Eesti lapsi ja vaimset ruumi. Kõneleja kinnitab, et Eestis on vaid kaks sugu: mees ja naine.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate valitsuse poliitikate (energeetika subsideerimine, kliimaregulatsioonid, haridussisu) vastustamisel ja haridusministri tagasiastumise nõudmisel. Kriitika hõlmab ka Eurobürokraatia poolt peale surutud regulatsioone, nagu ahjukütte keelamise idee ja kestlikkusaruanded ettevõtetele. Konkreetseid seaduseelnõusid, mida kõneleja ise toetaks või algataks, ei mainita.
3 Analüüsitud kõnesid