Istungi profiil: Anti Poolamets
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-07
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugevalt vastanduva seisukoha valitsuse suurprojektide ja riigikaitse juhtimise osas, rõhutades, et Rail Balticu suured kulud ohustavad riigieelarvet. Poliitiline seisukoht on tugevalt suunatud vastutuse ja läbipaistvuse nõudmisele, pidades vajalikuks uurimiskomisjonide loomist. Peamised teemad on riigikaitse stabiilsus ja Rail Balticu finantsriskid.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist Rail Balticu projekti finantsajaloo osas, tuues välja konkreetseid numbreid (nt 440 miljonit vs 5,8 miljardit eurot) ja viidates Briti konsultatsioonifirma AECOM 2011. aasta hinnangule. Samuti näitab ta asjatundlikkust riigikaitse teemadel, kritiseerides varasemaid katseid kaotada ajateenistus ja loobuda keskmaa õhutõrjest. Ta kasutab rahvusvahelisi näiteid, tsiteerides Läti poliitikuid ja nende uurimiskomisjoni järeldusi.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on valdavalt võitluslik, tõsine ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, nagu viited "riigikaitselisele pankrotile" ja "sajandi suurimale murele". Ta tasakaalustab emotsionaalseid hoiatusi konkreetsete andmete ja ajalooliste näidetega (VEB Fondi komisjon). Vastaseid kritiseeritakse teravalt, seades kahtluse alla nende kompetentsuse ja motiivid.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungil, sekkudes nii menetluslikesse aruteludesse (vajadus menetlus lõpetada, juhatajate puudumine) kui ka sisulistesse debattidesse. Ta palus lisaaega oma seisukohtade põhjalikuks esitamiseks. Ta märgib ära ka võimaliku vajaduse tulevasteks kaugistungiteks karantiiniolukordades.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna vastu, eriti Kaja Kallase, Jürgen Ligi ja Valdo Randpere suunas, keda süüdistatakse riigikaitse nõrgestamises ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi otsuseid (ajateenistuse kaotamise soov, õhutõrje eitamine) kui ka isiklikku käitumist (Kallase süüdistused karjumises). Kõneleja kahtleb vastaste motiivides, küsides, kas tegu oli rumaluse või millegi veelgi tõsisemaga.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab uurimiskomisjonide vajadust, viidates, et see on kasulik isegi Rail Balticu pooldajatele, kuna aitab riske maandada. Otsest koostööd või kompromissi teiste erakondadega ei kirjeldata, kuid ta näeb uurimistööd kui ühist hüve tõe väljaselgitamisel. Ta kritiseerib erukindralite võimet istuda Jürgen Ligiga ühes lauas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud rahvusvahelistele ja riikidevahelistele taristuprojektidele, eelkõige Rail Balticule, mis ühendab Balti riike ja Poolat. Mainitakse ka regionaalseid ühendusprobleeme, tuues näiteks Tartu–Riia rongi käivitamise raskused. Viidatakse ka Läti sisepoliitilistele skandaalidele seoses Rail Balticuga.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab sügavat muret riigieelarve stabiilsuse pärast, mis on ohustatud Rail Balticu kontrollimatu kulude kasvu tõttu. Ta pooldab fiskaalset vastutust ja kulude kokkuhoidu, kritiseerides "ülikallist liigliha" projekti juures ja toetades olemasolevate trassikoridoride kasutamist. Ta rõhutab ka muret rongide soetamise ja ülalpidamise rahastamise pärast.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade kohta puuduvad andmed. Kõne keskendub riigikaitsele, taristule ja poliitilisele vastutusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on parlamendi uurimiskomisjonide loomine ja töö, eriti Rail Balticu ja Johanna-Maria Lehtme/Slava Ukraini juhtumite osas. Kõneleja on nende komisjonide tugev pooldaja, nähes neid kui vajalikku mehhanismi tõe tuvastamiseks olukorras, kus õiguskaitseorganid ei funktsioneeri. Ta viitab positiivse näitena VEB Fondi komisjoni tööle.
3 Analüüsitud kõnesid