Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) esimene lugemine
2024-02-21
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev toetus eelnõule 166 SE, mis kehtestaks kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele keeleoskuse eellävendi. Kõneleja positsioon on rahvusriigi ja eesti keele kaitsmine, rõhutades, et olukord on "vabalangemine" ja vajab poliitilise tahte puudumise tõttu ranget sekkumist. Poliitiline raamistik on selgelt väärtuspõhine ja suunatud seaduse rangele täitmisele, mitte pelgalt poliitilise kultuuri parandamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib juriidilist asjatundlikkust, viidates keeleseaduse täitmisele, sanktsioonide vajadusele ja õiguskantsleri seisukohtadele. Kasutab juriidilisi termineid nagu "juriidiline kakofoonia" ja "seaduslik nihilism" ning rõhutab, et on ise jurist. Samuti on tal tugev ajalooline teadmine eesti keele kaitsmise ajaloost ja okupatsiooniaegsest venestamisest (viide 1988. aasta keeleloitsule).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv, kirglik ja tugevalt kriitiline, kasutades dramaatilisi kujundeid nagu "vabalangemine" ja "räige venestamine". Kasutab nii emotsionaalseid apelle (viide ajaloolisele keeleloitsule ja isiklikule teeninduskogemusele) kui ka loogilist argumentatsiooni (seaduse täitmine nõuab sanktsioone, mitte ainult kultuuri). Pöördub saadikute poole, kes on andnud vande kaitsta rahvusriiki ja eesti keelt.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev kriitika on suunatud omavalitsustele (Tallinn, Narva) ja poliitilisele võimule, kes ei täida keeleseadust, nimetades nende tegevust "nihilismiks". Vastaseid kritiseeritakse poliitilise tahte puudumise ja seaduse rikkumise eest, tuues näiteks sildid "Ma alles õpin eesti keelt" ja Narva volikogu liikmete nimme venekeelsed esinemised. Nimetab konkreetseid isikuid, nagu Vladimir Belõi ja Vladimir Žavoronkov, nende tegevuse eeskujuna.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud riigikeele olukorrale Eestis tervikuna, kuid kriisi illustreerimiseks tuuakse esile konkreetsed näited Tallinnast (eestikeelse teeninduse puudumine) ja Narvast (volikogu töö ja keeleoskus). Rõhutatakse, et halb eeskuju tuleb just omavalitsuste tasemelt.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele staatus ja kaitse, mida peetakse rahvusriigi püsimise aluseks ja tulevaste põlvede päranduseks. Nõutakse ranget keeleoskust avalikus teeninduses ja volikogudes, vastandudes praktikale, kus seaduse mittetäitmist õigustatakse õppimisega. Rõhutatakse, et keeleoskuse puudumine takistab volikogu liikmetel sisulist tööd teha.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on eelnõu 166 SE vastuvõtmine, millega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele keeleoskuse eellävend. Kõneleja on selle meetme tugev toetaja, rõhutades, et see on vajalik volikogu sisulise töö tagamiseks ja seadusliku nihilismi peatamiseks. Eesmärk on lahendada olukord enne, kui isik volikokku saab, mitte reageerida tagantjärele "punase pastaka järgi".
2 Analüüsitud kõnesid