Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) esimene lugemine
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele majanduskasvu tagamisel ja riigikaitse prioriteetide eiramisele. Kõneleja vastustab lisaeelarve kulutusi, eriti meedia toetamist ja e-hääletuse rahastamist, nimetades neid valedeks investeeringuteks. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, kritiseerides koalitsiooni võimetust majanduse kidumist peatada. Riigikaitse peab olema kindel prioriteet, mille arvelt ei tohi teha muid kulutusi.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailselt teadmisi eelarve jaotustest, tuues esile konkreetsed summad (nt 2,5 miljonit meediale, 3 miljonit e-valimistele) ja sihtotstarbed. Samuti kasutab ta majandusandmeid (0,3% majanduslangus esimeses kvartalis) ja viitab varasematele poliitilistele sündmustele, nagu Jürgen Ligi seos rahapesu ja palgaarmee ideega. Erialane teadlikkus ulatub ka meediamaastiku ja selle omanikstruktuuride (Ekspress Grupp) tundmiseni.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik ja teravalt kriitiline, kasutades emotsionaalseid ja hukkamõistvaid väljendeid nagu "majanduse kidumine," "ajupesu" ja "ravimatut haiget." Pöördutakse sageli isiklike rünnakute poole ministri vastu, süüdistades teda madalas kriitikataluvuses ja Riigikogu liikmete tänitamises. Kõne on kiireloomuline, rõhutades riigikaitse ja demokraatia ohtu ning tasakaalustades loogilisi eelarveargumente tugevate emotsionaalsete apellidega.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad aktiivset osalemist olulise seaduseelnõu (lisaeelarve) esimesel lugemisel, esitades korduvaid ja detailselt ettevalmistatud küsimusi. Kõneleja taotleb lisaaega, mis viitab soovile debatti pikendada ja teemasid põhjalikult käsitleda. Tegevusmuster on keskendunud valitsuse tegevuse teravale kritiseerimisele parlamendi kõnepuldist.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on minister Jürgen Ligi ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse majanduskriisi korraldamises ja demokraatlike protsesside õõnestamises. Kriitika on intensiivne, hõlmates nii poliitilisi ebaõnnestumisi (majanduslangus, e-hääletus) kui ka isiklikke rünnakuid ministri suhtes. Valitsuse tegevust meedia rahastamisel peetakse riigivõimu käepikenduseks ja ajakirjanduse sõltumatuse ohustamiseks, viidates autoritaarsete riikide suunas liikumisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt. Kõned keskenduvad valitsuse ja ministri teravale kritiseerimisele; puuduvad viited koostööle, kompromissivalmidusele või erakondadeülesele tegevusele.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (eelarve, riigikaitse, majandus) ja rahvusvaheline (USA ja Ukraina suunaline diplomaatia, viited Hispaania ja Portugali energiakriisile). Kuigi mainitakse kohalike väljaannete jätkusuutlikkuse arendamist, käsitletakse seda teemat riigivõimu meediamõjutamise kontekstis, mitte regionaalarengu küsimusena.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab majanduskasvu ja kritiseerib teravalt valitsuse tegevust, mis on viinud majanduslanguseni ja "kidumiseni." Eelarvepoliitiliselt rõhutab vajadust suunata raha prioriteetidele, eelkõige riigikaitsele, vastandudes "kummalistele" kulutustele kliimale ja meediasubsidiididele. Iga sent, mis läheb valesse kohta, jääb puudu olulistest asjadest.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub demokraatia ja sõnavabaduse küsimustele, vastustades tugevalt e-hääletuse rahastamist, mida peetakse läbipaistmatuks ja ebaseaduslikuks valimisviisiks. Väljendab muret meedia sõltumatuse pärast, süüdistades valitsust ajakirjanduse mõjutamises ja "ajupesu" korraldamises, tuues näiteks Ekspress Grupi vasakäärmusluse hääletoruks muutumise.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta lisaeelarve eelnõu vastustamine, olles selle eelnõu suhtes vastaspool. Eelkõige püütakse takistada raha suunamist e-hääletuse jätkusuutlikkuse tagamisele ja Riigikantselei kaudu meediamajade toetamisele. Kõneleja prioriteediks on riigikaitsekulude kasvatamine ja välispoliitika tugevdamine, suunates sinna kõik valesti planeeritud summad.
4 Analüüsitud kõnesid