Päevakorra profiil: Anti Poolamets

Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest

2025-05-08

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline ja tulemuspõhine, keskendudes justiitssüsteemi läbivale vastutamatusele ja ebaefektiivsusele. Kõneleja rõhutab, et süsteem ei suuda lahendada ei pisiasju (7–8-eurone juukselõikus) ega ka maailma suurimaid rahapesujuhtumeid. Stants on tugevalt opositsiooniline kehtiva kriminaalpoliitika elluviimise suhtes, nõudes vastutuse võtmist.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalpoliitika ja justiitssüsteemi detailides, viidates konkreetsetele kõrge profiiliga juhtumitele (Danske Bank, Pihlakodu, Lehtme). Ta on kursis rahapesu uurimise ajaloo ja rahvusvahelise koostöö (USA/FBI) puudujääkidega. Samuti rõhutatakse preventsiooni olulisust alkoholi- ja narkokuritegevuse ning telefonipättuste puhul.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, keskendudes korduvatele retoorilistele küsimustele ("Kes vastutab?"). Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, kirjeldades eetilist kahju (Lehtme juhtum, kahju Ukrainale) ja ohvrite olukorda (eakad, dementsed hoolealused). Stiil on konkreetne, tuginedes juhtumipõhistele näidetele, mitte abstraktsetele andmetele.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esitatud andmete põhjal on teada vaid üks kõne Riigikogus 8. mail 2025, mis oli vastuseks Justiits- ja digiministri ettekandele. Kõne alguses palus kõneleja kolm minutit lisaaega.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud justiitssüsteemi juhtkonnale ja ministrile, keda süüdistatakse vastutamatuses ja sekkumise puudumises. Kriitika on nii protseduuriline (koostöö lõpetamine FBI-ga) kui ka eetiline (Lehtme kaitsmine, ebaprofessionaalse prokuröri jätkamine). Eraldi kritiseeritakse prokurör Arika Leppa ja ministri erakonna endist esimeest.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kritiseerib teravalt koostöö puudumist nii rahvusvahelisel tasandil (rahapesu uurimisel USA ja FBI-ga) kui ka siseriiklikult teiste ministritega (alkoholi ja narkootikumide preventsiooni osas). Ta rõhutab, et tihe koostöö on vajalik kuritegelike võrgustike purustamiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (Eesti justiitssüsteemi kriis) ja rahvusvaheline. Rõhutatakse rahvusvahelise koostöö olulisust (USA, FBI) ning Lehtme juhtumi tekitatud kahju Ukrainale. Mainitakse ka Euroopa Liidu sisest kuritegevust, viidates Tšehhis avastatud telefonipättide keskusele.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on seotud kuritegevuse ja riigi tegevusetusega, rõhutades maailma suurimate musta raha voogude uurimata jätmist ja saamata jäänud rahalist kasu USA-ga koostööd tegemata. Samuti rõhutatakse telefonipättuste tekitatud üüratut kahju ühiskonnale, eriti nõrgematele.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse tugevalt ühiskonna nõrgemate kaitsmist, nagu eakad telefonipättuste ohvrid ja dementsed hoolealused Pihlakodu juhtumis. Kõneleja peab A ja O-ks alkoholi- ja narkokuritegevuse preventsiooni, eriti koolides, et vältida suuri õnnetusi.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasoleva kriminaalpoliitika (Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030) elluviimise ja tulemuslikkuse kriitikal. Kõneleja nõuab administratiivseid samme, nagu eraldi ametnike palkamine telefonipättuste võrgustike purustamiseks, ning preventsiooni prioriseerimist.

2 Analüüsitud kõnesid