Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu (521 AE) esimene lugemine
2024-10-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Nõukogude Liidu genotsiidikuritegude, eriti krimmitatarlaste ja eestlaste vastu suunatud kuritegude, tunnustamisel ja uurimisel. Kõneleja toetab tugevalt avalduse vastuvõtmist, pidades seda hädavajalikuks sammuks, mis rõhutab okupatsiooni ja anneksiooni hukkamõistmist. Poliitiline raamistik on selgelt väärtuspõhine, keskendudes ajaloolisele mälule, õigusliku olukorra taastamisele ja Eesti rollile eeskujuna teistele riikidele.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Nõukogude Liidu genotsiidikuritegude (krimmitatarlased, ingerlased, eestlased) ja nende rahvusvahelise tunnustamise protsesside osas, viidates riikidele ja ajavahemikule (2015–2024). Ta kasutab juriidilist ja ajaloolist terminoloogiat ning pakub välja konkreetseid institutsionaalseid lahendusi, nagu aegumatute sõja-, inimsusvastaste ja genotsiidikuritegude uurimise büroo loomine. Asjatundlikkus väljendub ka vajaduses uurida 132 000 represseeritud Eesti kodaniku juhtumeid.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine, formaalne ja tungiv, rõhutades ajaloolise õigluse ja mälu missioonitundelist tähtsust ("hädavajalik," "meil on kohustus mäletada"). Kõneleja kasutab emotsionaalseid apelle, sidudes krimmitatarlaste saatuse Eesti enda kogemusega okupatsiooni all. Stiil on tasakaalustatud, kombineerides moraalset kohustust konkreetsete institutsionaalsete ja seadusandlike ettepanekutega.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud ajaloolise Nõukogude Liidu režiimi ja selle genotsiidikuritegude vastu, mida nimetatakse ajaloo jõhkraimateks inimsusvastasteks kuritegudeks. Samuti hukatakse teravalt tänapäeval Ukraina territooriumil uues vormis ellu viidavaid genotsiidikuritegusid. Konkreetseid poliitilisi vastaseid või fraktsioone Riigikogus ei mainita ega kritiseerita.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tugevalt rahvusvahelist koostööd, eriti Läti, Leedu ja Poolaga, et võimendada Riigikogu rolli eeskujuna teistele riikidele. Samuti peab ta oluliseks koostööd Ukraina ajaloolaste ja juristidega kommunistlike genotsiidikuritegude uurimisel, pakkudes abi arhiivide digitaliseerimisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel teemadel (Krimmitatarlased, Ukraina, Balti riigid, Poola) ja riiklikel teemadel (Eesti represseeritud kodanikud, Patarei keskus). Eraldi rõhutatakse moraalset kohustust ja regionaalset seost ingerlastega, kelle asuala ulatus Narvast Peterburini ja kelle eest peavad kõnelema nende naabrid.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on ajalooline mälu ja õiglus Nõukogude repressioonide ohvrite suhtes, mida käsitletakse isikliku ja kollektiivse kohustusena. Rõhutatakse, et 132 000 represseeritud Eesti kodaniku hulgas on meie kõigi suguvõsadest keegi. Samuti mainitakse Eesti rolli kümnete tuhandete ingeri põgenike vastuvõtmisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on avalduse (521 AE) vastuvõtmisel krimmitatarlaste genotsiidi tunnistamiseks. Lisaks on prioriteediks uue institutsiooni loomine Justiits- ja digiministeeriumi juurde aegumatute kuritegude uurimiseks. Kõneleja jälgib ka lubaduse täitmist Patarei vangla hoonesse rahvusvahelise kommunismi kuritegude uurimise keskuse rajamise osas 2026. aastaks.
1 Analüüsitud kõnesid