Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Arupärimine Via Baltica kohta (nr 234)
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub suuremahuliste taristuprojektide (Via Baltica, Rail Baltic) edukale elluviimisele. Esineja on kriitiline praeguse olukorra suhtes, kuna projektid on ebaefektiivsed riikidevahelise koostöö puudumise tõttu Lätiga. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine ja rõhutab regionaalse ühenduvuse tähtsust, vastandudes olukorrale, kus projektid jäävad vaid kohalikeks ühendusteks (Tallinn-Ikla).
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab asjatundlikkust suurte transpordikoridoride (Via Baltica, Rail Baltic) ja nende hetkeseisu osas, eriti Läti lõigu kehva olukorda rõhutades. Kasutatakse spetsiifilist konteksti, viidates Pärnusse rongide mittesõitmisele ja paralleelraudtee ehitamise vajadusele. See viitab teadmistele logistika ja raudteevõrgu detailidest ning projektide ajaloost.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on toonilt analüütiline ja kriitiline, kuid formaalne, pöördudes ettekandja poole lugupidavalt. Stiil on loogiline, tuginedes faktilistele tähelepanekutele taristu kehva seisukorra kohta ("Läti ots kidub"). Lõpus esitatakse otsene ja väljakutsuv küsimus, mis nõuab valitsuselt aktiivset lahendust Läti ergutamiseks.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid on liiga vähe, et tuvastada korduvust, kuid esineja osaleb aktiivselt ametlikel arupärimistel, keskendudes taristu ja regionaalarengu teemadele.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud poliitika elluviimise ebaefektiivsusele ja riikidevahelise koostöö puudumisele, mis muudab suured projektid ebaotstarbekaks. Vastaseks on protsesside haldajad (tõenäoliselt valitsus), keda süüdistatakse selles, et nad ei suuda Lätit piisavalt turgutada.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja rõhutab tungivalt riikidevahelise koostöö vajadust, märkides, et ilma selleta jäävad projektid ebaõnnestunuks. Ta nõuab valitsuselt aktiivset tegevust Läti "ergutamiseks ja turgutamiseks," mis viitab soovile näha tugevamat ja proaktiivsemat koostööd.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvaheline ja regionaalne, keskendudes Balti riikide (Eesti ja Läti) vahelisele taristu arendamisele. Eriti rõhutatakse Läti osa kehva seisukorda ja selle mõju Eesti ühendustele (Tallinn-Ikla), samuti mainitakse Vilniust ja Pärnut.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on seotud suurte taristuprojektide (raudtee, maantee) eduka ja efektiivse elluviimisega, mis on eeldatavasti oluline majanduskasvu ja kaubanduse seisukohalt. Rõhk on investeeringute tulemuslikkusel ja regionaalsel ühenduvusel.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid on liiga vähe.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud suurte taristuprojektide (Via Baltica, Rail Baltic) elluviimise järelevalvele ja vastutusele, osaledes arupärimises. Esineja roll on kriitiline küsija, kes nõuab selgitusi rahvusvaheliste projektide juhtimise ja edasise tegevuskava kohta.
1 Analüüsitud kõnesid