Päevakorra profiil: Siim Pohlak
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) kolmas lugemine
2024-12-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse 2025. aasta riigieelarve eelnõu vastane, pidades seda "väga halvaks" ja majandust külmutavaks. Peamine fookus on valitsuse tegevuse negatiivsel mõjul enamiku Eesti inimeste toimetulekule ja elukallidusele. Kriitika on suunatud nii valitsuse eesmärkidele (Rail Baltic, kliimapööre, sisseränne) kui ka majanduslikule sooritusvõimele.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust majandus- ja fiskaalpoliitika teemadel, eriti maksutõusude otsese mõju arvutamisel keskmisele palgasaajale (väites, et maksutõusude katmiseks tuleb teha viis päeva "tasuta tööd"). Samuti on fookuses suured riiklikud projektid, nagu Rail Baltic, mille rahastamise läbipaistmatust kritiseeritakse.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnelemisstiil on äärmiselt võitlev, protesteeriv ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja sildistamist. Valitsuse kriitikute sildistamist Vene käsilasteks nimetatakse "fašistlikuks loogikaks" ja valitsuse suhtumist inimestesse "orjapidajate mõtteviisiks". Eesmärk on luua pilt valitsusest, mis sõidab "teerulliga" inimestest üle, eirates fakte ja reaalsust.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on Riigikogu istungil väga aktiivne, esitades korduvalt küsimusi ettekandjale ja pidades pikema protestikõne eelarve vastu. Tegevusmuster on keskendunud intensiivsele vastuseisule kriitilisel seadusandlikul hetkel (eelarve kolmas lugemine).
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Sotsid, Eesti 200), eriti Reformierakond. Kriitika on nii poliitiline (eelarve, maksutõusud) kui ka isiklik/protseduuriline, protesteerides valitsuse kriitikute tembeldamise vastu Putini käsilasteks. Kompromiss on välistatud, kutsudes saadikuid üles hääletama eelarve vastu.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja esindab opositsioonilist ja vastanduvat stiili, viidates EKRE poolt tehtud sisulistele ettepanekutele (nt Rail Balticu rahastuse külmutamine), mida valitsus on keeldunud hääletusele panemast või arvestamast. Koostöövalmidust valitsusega ei ilmne.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel majandusprobleemidel ja Eesti inimeste toimetulekul tervikuna. Mainitakse ka rahvusvahelisi teemasid seoses välismaale saadetavate sadade miljonite eurodega ja sisserändajatega, mis koormavad riigi süsteeme.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugev maksutõusude vastane, väites, et need teevad elu enamiku jaoks keerulisemaks ja kulukamaks. Toetab eelarveaugu lappimist valitsemiskulude, bürokraatia ja korruptsiooni kärpimise arvelt, mitte peretoetuste või maksude tõstmise kaudu. Eelistab majanduskasvu ja ettevõtete ellujäämist toetavat poliitikat.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja tõstatab sotsiaalse probleemina sisserändajate arvu, mis on riigi tervise- ja haridussüsteemile üle jõu käiv. Peamine sotsiaalne mure on Eesti inimeste toimetuleku halvenemine valitsuse majanduspoliitika tõttu.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) vastustamine. Kõneleja on vastane, kes rõhutab EKRE poolt esitatud sisulisi ettepanekuid, nagu Rail Balticu rahastuse külmutamine ja valitsemiskulude kärpimine, mis jäeti hääletuselt välja.
6 Analüüsitud kõnesid