Päevakorra profiil: Õnne Pillak
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda Rail Balticu projekti elluviimisest Eestis ja astuda välja kõikidest projektiga seonduvatest rahvusvahelistest lepingutest" eelnõu (650 OE) esimene lugemine
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt Rail Balticu projekti jätkamise poolt, rõhutades selle strateegilist tähtsust julgeolekule, majanduskasvule ja Euroopa Liidu lepingute täitmisele. Ta rõhutab, et projekti lõpetamine tooks kaasa suuri õiguslikke ja rahalisi tagajärgi, sealhulgas võimalikud nõuded EL-i poolt. Tema fookus on eesmärgile keskendumisel ja projekti realistlikul valmimisel aastaks 2030.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab asjatundlikkust Rail Balticu projekti rahaliste ja õiguslike tagajärgede osas, viidates EL-i lepingutele ja võimalikule kahjule. Kasutab konkreetseid andmeid projekti oodatava maksutulu (661 miljonit eurot) ja loodavate töökohtade (31,8 tuhat inimtöö aastat) kohta. Ta on kursis ehituse ja maade omandamise spetsiifikaga, mainides näiteks Soodevahe ja Muuga lõiku.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on ametlik ja informatiivne komisjoni ettekande osas, kuid muutub küsimustele vastates veenvaks ja eesmärgile suunatuks. Rõhutab loogilisi argumente, kasutades majanduslikke andmeid ja statistikat, ning rõhutab Rail Balticu olulisust sõjalise logistika seisukohast. Ta eelistab keskenduda lahendustele ("kuidas saaks teha"), mitte takistustele.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegutseb Majanduskomisjoni ettekandjana, esitades Riigikogule komisjoni arutelu (15. september) kokkuvõtte ja konsensuslikud menetluslikud otsused. Ta mainib, et tugineb tööks protokollidele ja nõunikele, isegi kui ise oli komisjoni istungil haige. Tema tegevusmuster on seotud seadusandliku protseduuri ja komisjonitööga.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastandub eelnõu esitajatele, kes soovivad projektist väljuda, hoiatades õiguslike ja rahaliste nõuete eest. Kritiseerib Keskfraktsiooni, märkides, et sai kinnitust nende vastuseisule Rail Balticu ehitamisele. Lükkab tagasi vastaspoole väited, et julgeolekuargument on "sõnakõlks", kaitstes Eesti vabaduse pärast muretsemist.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab rahvusvahelist koostööd, tuues esile kõigi kolme Balti riigi peaministrite pühendumuse projekti lõpuleviimisele aastaks 2030. Komisjonis tehtud menetluslikud otsused (eelnõu suunamine suurde kogusse) olid konsensuslikud. Ta töötab tihedalt koos Kliimaministeeriumi ja Rail Baltic Estonia OÜ esindajatega.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub Rail Balticu trassi mõjule Eestis, tuues esile maade omandamise protsessi Harjumaal, mainides konkreetselt Soodevahe küla ja Muuga lõiku. Ta rõhutab ka kohalike elanike (nt Kohila) positiivseid ootusi, kes ootavad ühendust Saksamaaga.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab suuri taristuprojekte kui olulist majandusmootorit, rõhutades projekti positiivset mõju riigikassale laekuva maksutulu (661 miljonit eurot) ja uute töökohtade loomise kaudu. Näeb Rail Balticut olulise kaubaveo ja lisandväärtuse allikana, tuues näiteks ehitusfaasi lisandväärtuse 1,2 miljonit.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade osas rõhutab Rail Balticu kasu reisijate transpordile ja mugavusele, tuues näiteid elanike ootustest. Puudutab keskkonnahoidu, märkides, et rööbastransport on kõige väiksema jalajäljega transpordiviis. Rõhutab ka julgeoleku ja sõjalise logistika olulisust.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub Riigikogu otsuse eelnõu (650 OE) menetlemisele, mis käsitleb Rail Balticust loobumist. Tema peamine seadusandlik fookus on juhtivkomisjoni esindajana eelnõu menetluse läbiviimine ja selle suunamine lõpphääletusele. Ta rõhutab, et eelnõu ei ole põhiseadusega vastuolus.
8 Analüüsitud kõnesid