Päevakorra profiil: Õnne Pillak

Peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega

2024-09-26

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on kahel sambal: kindluse tagamine julgeolekus ja riigirahanduse korrastamine pikaajalise majanduskasvu nimel. Peaminister toetab tugevalt kaitsekulutuste tõstmist ja tasakaalukamat eelarvestrateegiat, mis väldib suurt laenukoormust ja hüppelisi maksutõuse. Tema lähenemine on tulemuspõhine, rõhutades vajadust tulla välja eelarvepuudujäägist stabiilsuse loomiseks.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja makromajanduse valdkonnas, esitades konkreetseid numbreid kaitsekulutuste (6,35 miljardit eurot) ja investeeringute kohta. Ta viitab Eesti Panga majandusprognoosile ning käsitleb detailselt riigirahanduse korrastamise ja konkurentsivõime suurendamise meetmeid, sealhulgas CO2 kvoodi tulude suunamist investeeringutesse.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ühendav ja tõsine, rõhutades kriisidest läbitulekut ja ühise eesmärgi vajadust, kasutades ajaloolisi paralleele (1918, 1991, 2004). Ta kasutab korduvaid retoorilisi küsimusi ("Me ju oleme selles ühte meelt?") konsensuse loomiseks, tasakaalustades loogilisi argumente (numbrid, prognoosid) üleskutsega kindlustundele. Tone on tasakaalukas, kuid rõhutab reformide edasilükkamise ohtlikkust.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastanduvad seisukohad on seotud riigirahanduse lahendustega, kritiseerides neid, kes pooldavad riigi laenukoormuse kasvatamist või maksukoormuse hüppelist tõusu. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades, et need valikud ei ole Eesti kriisikindluse huvides ning tähendaksid ebastabiilsust. Ta viitab ka Eesti Panga presidendi Madis Mülleri seisukohale laenukoormuse kasvatamise vastu.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab vajadust ühise arusaama ja konsensuse järele riigi põhiküsimustes, kasutades retoorikat, mis otsib ühisosa julgeoleku ja majanduskasvu eesmärkides. Viidatakse koalitsiooni sisestele kokkulepetele tasakaaluka eelarve valimisel ja sotsiaalselt haavatavate kaitsmise osas.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, rõhutades Eesti julgeolekut ja konkurentsivõimet Venemaa agressiooni kontekstis. Regionaalselt mainitakse investeeringuid Rail Balticusse, teedeehitusse ja kortermajade renoveerimisse, mis on üleriigilise mõjuga infrastruktuuriprojektid.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Peaminister toetab fiskaaldistsipliini ja pikaajalise majanduskasvu eelduste loomist korras riigirahanduse kaudu, olles vastu eelarve defitsiidi suurendamisele. Ta pooldab suuri investeeringuid (402,6 miljonit eurot CO2 kvoodi tuludest, 160 miljonit ekspordile suunatud investeeringuteks) konkurentsivõime ja kõrgtehnoloogilise tootmise suurendamiseks. Eelarvepuudujäägi katmiseks eelistatakse kulude kokkuhoidu (1,4 miljardit eurot, 10% kärped) ja ajutist suuremat panust julgeolekusse.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimustes on fookus sotsiaalselt haavatavate kaitsmisel, tagades pensionide jätkuva kasvu ning tõstes sügava ja raske puudega laste ja täiskasvanute toetusi. Oluline muudatus on vanemahüvitise reform, mis kaotab tööl käimise piirangu, kuigi hüvitise ülempiir langeb kahele keskmisele palgale.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõul, millega püütakse saavutada riigirahanduse korrastamine ja julgeoleku tagamine. Prioriteetide hulka kuulub kaitsekulutuste tõstmine, 10% kulude kokkuhoid valitsemisalades ning vanemahüvitise regulatsiooni muutmine.

2 Analüüsitud kõnesid