Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-09-15
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse vastutusele (relvaseaduse viivitus) ja süsteemsetele ebaõnnestumistele hariduspoliitikas. Kõneleja rõhutab tungivalt haridusliku ebavõrdsuse vähendamise vajadust, seades esiplaanile sotsiaalse õigluse ja võrdsed võimalused. Valitsust kritiseeritakse konkreetsete sammude puudumise eest koalitsioonilepingus, mis viitab poliitika puudumisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse teemal, viidates PISA tulemustele, Arenguseire Keskuse uuringutele ja konkreetsetele sissetulekute andmetele (€1000 vs €4500 mediaansissetulek). Ta tunneb hästi rahvusvahelisi taustatasandamise mehhanisme (Põhjamaad, Kanada, Iirimaa) ja eristab lineaarseid õppeaineid (matemaatika) teistest. Lisaks on tal teadmisi relvaseaduse vastuvõtmise protseduuridest ja raamatukogude koolitusvõrgustikust.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, kriitiline ja tungiv, toetudes tugevalt loogilistele argumentidele, uuringutele ja statistikatele. Kõneleja kasutab arupärimise vormi, et esitada süstemaatiline analüüs haridusliku ebavõrdsuse probleemist, rõhutades poliitika puudumist ja vajadust sihitud lahenduste järele. Toon on murelik, eriti seoses sotsiaalse kihistumise ja laste vaimse tervise näitajatega.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades nii formaalse arupärimise haridusliku ebavõrdsuse kohta kui ka küsimusi relvaseaduse viivituse ja raamatukogude koolituste korralduse kohta. Tegevusmuster näitab keskendumist ministrite vastutusele ja protseduuriliste küsimuste tõstatamisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse vastutuse puudumises (relvaseaduse viivitus) ja haridusliku ebavõrdsuse probleemi eiramises koalitsioonilepingus. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ja protseduurilistele puudujääkidele, nõudes konkreetseid meetmeid ja rahastussüsteemi muutmist.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab arupärimise esitamisele ("oleme esitanud teile arupärimise"), mis eeldab koostööd fraktsiooni või kolleegidega dokumendi koostamisel. Puuduvad andmed avatuse kohta kompromissidele või erakondadeülesele koostööle.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, käsitledes hariduslikku ebavõrdsust kui Eesti kestlikkuse alust, kuid rõhutatakse ka piirkondliku ebavõrdsuse vähendamise vajadust. Eraldi mainitakse tuge ja õpetajaressurssi kõigis Eestimaa piirkondades ning väiksemate raamatukogude kaasamist maakonnaraamatukogude kaudu.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on suunatud ebavõrdsuse vähendamisele ja sotsiaalse kihistumise leevendamisele, nõudes riigipoolset sekkumist diferentseeritud rahastamise kaudu. Kritiseeritakse süsteemi, kus lapse haridustee sõltub liiga palju vanemate sissetulekust ja rahakotist, ning nõutakse tasuta õpiabi ja huvihariduse kättesaadavust.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus ja sotsiaalne kihistumine, mis on seotud perede sotsiaal-majandusliku taustaga. Lisaks rõhutatakse koolikiusamise ja laste vaimse tervise probleemide tõsidust ning vajadust tagada kaasava hariduse tugiteenuste kättesaadavus. Samuti tõstatatakse küsimus relvaseaduse vastuvõtmise viivitusest.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud haridussüsteemi rahastusmudeli reformimisele, et arvestada laste sotsiaal-majanduslikku tausta, ning eestikeelsele õppele ülemineku sotsiaalsete mõjude leevendamisele. Kõneleja on aktiivne järelevalve algataja, esitades arupärimise haridusliku ebavõrdsuse kohta. Samuti nõutakse vastutust relvaseaduse vastuvõtmisega viivitamise eest.
4 Analüüsitud kõnesid