Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus jaguneb kahe eelnõu vahel: tugev vastuseis põhiseaduse muutmisele, mis defineeriks Eesti väärtusruumi riikide loeteluga, kartes Eesti usaldusväärsuse langust maailmas. Samuti rõhutatakse vajadust põhiseaduse muutmise eelnõude puhul nõuda põhjalikku mõjude ja võrdlevat analüüsi. Toetatakse õppimiskohustuse pikendamist 18. eluaastani, rõhutades selle süsteemset tuge ja väljalangevuse ennetamist. Seejuures on kriitika suunatud menetluslikele puudujääkidele ja analüüsi nõrkusele.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus ilmneb haridus- ja seadusandluse valdkonnas, eriti Eelnõu 447 (õppimiskohustus) menetluse, huvigruppide arvamuste ja tehniliste detailide (nt tasuta õppe korduvkasutuse piirangud) esitamisel. Näidatakse teadmisi põhiseaduslike muudatuste menetlemise nõuete osas, nõudes võrdlevat analüüsi ja julgeolekuriskide hindamist. Esitatakse detailseid andmeid huvirühmade seisukohtade ja komisjoni istungite kuupäevade kohta.
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt ametlik ja menetluslik, eriti eelnõu ettekandmisel, kus kasutatakse detailseid loetelusid ja kuupäevi. Kriitilistes küsimustes on toon murelik ja kohati terav, kasutades retoorilisi küsimusi ja hinnanguid (nt "ennekuulmatu", "kummalisel moel") põhiseaduse muutmise eelnõu väärtuspõhise raamistiku kritiseerimiseks. Küsimustele vastamine on kohati ebakindel, tunnistades konkreetsete numbrite puudumist.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Poliitikud on aktiivsed täiskogu istungil, esitades nii põhjaliku ettekande (Eelnõu 447) kui ka kriitilisi küsimusi teiste eelnõude kohta. Tegevusmustrid näitavad intensiivset tööd komisjonis, kus toimusid mitmed istungid (nt 14. oktoobril, 12. ja 18. novembril) ja ulatuslikud konsultatsioonid huvirühmadega.
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud põhiseaduse muutmise eelnõu algatajatele, kritiseerides nende väärtuspõhist eraldusjoone tõmbamist ja menetluslikku puudulikkust (mõjuanalüüsi puudumine). Haridusvaldkonnas kritiseeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja valitsust kohalike omavalitsuste koormuse ja rahastamise ebapiisava analüüsi eest. Samuti tõstatati mure õiguskantsleri pöördumise osas gümnaasiumist väljaarvamise tingimuste kohta.
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja kaasav, eriti seadusloome ettevalmistamisel, kus on ära kuulatud ja refereeritud paljude huvigruppide (sh õpetajate, lapsevanemate ja omavalitsuste liidud) seisukohti. Märgitakse ka nõustumist teise poliitiku (Varro Vooglaid) seisukohaga julgeolekuriskide analüüsi vajalikkuse osas. Komisjoni töö käigus on esitatud viis muudatusettepanekut.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud kohalike omavalitsuste rollile ja koormusele õppimiskohustuse täitmisel, rõhutades vajadust tagada neile tugisüsteem. Tuuakse esile Tallinna kui kõige kriitilisema piirkonna, kus on vaja üles leida umbes 250 mitte edasi õppijat, võrreldes teiste maakondadega.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad haridusreformi rahastamisele ja kohalike omavalitsuste rahalise koormuse leevendamise vajadusele. Toetatakse riigi raha eest õppimise korra täpsustamist, piirates tasuta õppekohtade samaaegset kasutamist kutse- ja kõrghariduses. Kinnitatakse, et õppimiskohustuse pikendamiseks on täiendavad rahalised vahendid ette nähtud, kuigi konkreetseid numbreid ei esitata.
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas on keskne teema haridusreform ja õppimiskohustuse pikendamine, mille eesmärk on vähendada koolist väljalangevust (1200–1500 noort) ja toetada NEET-noori. Tõstatatakse murekohti tugispetsialistide puuduse, nende ülekoormuse ja laste koolivalmiduse osas. Samuti käsitletakse kriitiliselt kolmandate riikide kodanike hääletusõiguse piiramise küsimust kohalikel valimistel.
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Haridusseaduse muudatustel (Eelnõu 447), mis puudutab õppimiskohustuse pikendamist 18. eluaastani ja tasuta õppe korda. Selles küsimuses ollakse toetaja ja menetluse juhtija rollis. Teiseks fookuseks on põhiseaduse muutmise eelnõude vastustamine, rõhutades menetluslikke nõudeid (mõjuanalüüs) ja julgeolekuriskide analüüsi vajadust.
17 Analüüsitud kõnesid