Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks" eelnõu (279 OE) esimene lugemine
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt polariseeritud Ukraina sõjapõgenike hariduse küsimuses. Üks pool rõhutab vajadust tagada ajutise kaitse saanud ukrainlaste kiire tagasipöördumine, pakkudes neile ukrainakeelset õpet, et vältida Ukraina rahvastikukatastroofi. Vastanduv pool rõhutab aga Eesti riigi kohustust tagada koolikohustus ja lõimimine eestikeelsesse haridussüsteemi, vältides paralleelsete süsteemide loomist. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, keskendudes rahvusriigi ja integratsiooni küsimustele.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad teadmisi haridusseadusandlusest, eriti koolikohustuse täitmise ja eestikeelsele õppele ülemineku regulatsioonide osas. Kasutatakse spetsiifilisi andmeid (nt 18 445 alaealist sõjapõgenikku) ja viidatakse õiguskantsleri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohtadele. Eksperdid rõhutavad, et virtuaalne õpe Ukraina koolis ei täida Eesti seaduste kohast koolikohustust.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt formaalne ja analüütiline, keskendudes seaduseelnõu mõjudele ja juriidilistele aspektidele, eriti komisjoni arutelu ettekandmisel. Kasutatakse nii loogilisi argumente (ressursside sihipärane suunamine, õpetajate lisakoormus) kui ka tugevaid emotsionaalseid apelle, kirjeldades praegust olukorda Ukraina laste jaoks "ebainimlikuna" või hoiatades "getostumise" eest.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid näitavad intensiivset tööd kultuurikomisjonis, kus eelnõu arutati kolmel istungil (14. novembril, 12. detsembril ja 12. märtsil). Samas viidatakse ka parlamenditöö takistamisele, kuna eelnõu kohta on esitatud massiliselt (200) muudatusettepanekuid, mis on menetlust venitanud.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud ettepaneku algatajatele, kritiseerides nende soovi luua eraldi ukrainakeelne haridussektor, mis on vastuolus eestikeelsele õppele üleminekuga. Kriitika on tugev, nimetades ettepanekut "libedaks teeks" ja "Pandora laeka avamiseks", mis võiks luua pretsedendi teistele rahvustele omakeelse hariduse nõudmiseks. Samuti kritiseeritakse algatajate suutmatust valida välja ühte muudatusettepanekut.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Komisjonis tehti menetluslikud otsused (eelnõu täiskogule saatmine) konsensusega, kuid sisulises arutelus valitseb tugev ideoloogiline vastuseis. Üks kõneleja avaldas lootust, et EKRE fraktsioon võtab tagasi oma 200 muudatusettepanekut, mis viitab koostöö puudumisele eelnõu menetlemisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti haridussüsteem) ja rahvusvahelistel tagajärgedel (Ukraina demograafiline olukord). Regionaalselt rõhutatakse, et ukrainlased on paigutatud üle Eesti, tuues näidetena Tallinna, Tartut ja Kuressaaret, mis raskendab tsentraliseeritud ukrainakeelse õppe loomist.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad avaliku raha ja ressursside sihipärasele kasutamisele hariduses. Väljendatakse muret, et ukrainakeelsete koolide loomine avaliku raha eest käib Eestile üle jõu. Samuti väidetakse, et kõikide Ukraina laste õpetamine Eesti koolisüsteemis on ressursi raiskamine, mis ei anna soovitud tulemust.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on Ukraina laste lõimumine ja psühholoogiline heaolu. Rõhutatakse eesti keele oskuse olulisust ühiskonnas hakkamasaamiseks ja kaaslastega suhtlemiseks, hoiatades "getostumise" ja "segregatsiooni" eest. Samuti tuuakse esile, et Eestis on ka teisi pagulaste gruppe, kes võivad hakata nõudma omakeelseid koole.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul (279 OE), mis teeb ettepaneku muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et võimaldada ajutise kaitse saanud Ukraina lastele ukrainakeelset õpet. Oluline teema on ka eestikeelsele õppele ülemineku seaduse ja tegevuskava mõju, mida eelnõu algatajad soovivad ajutise meetmega edasi lükata.
7 Analüüsitud kõnesid