Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Tugevad maakoolid ja tugev koolivõrk" arutelu
2024-01-18
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on hariduse jätkusuutlikkusel, õpetajaameti väärikuse taastamisel ja koolivõrgu reformimisel, et tagada haritud rahvas. Kõneleja rõhutab tugevalt vajadust lahendada süvenev sotsiaal-majanduslik hariduslõhe, kasutades selleks valemipõhiseid rahastusmudeleid. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtus- ja poliitikapõhine, rõhutades riigi tuleviku sõltuvust haridusest.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika, koolivõrgu korrastamise ja rahastamismudelite osas. Ta toetub Arenguseire Keskuse uuringutele, PISA tulemustele ning esitab detailseid statistilisi andmeid (nt sissetulekute erinevused koolide lõikes, 6% SKT-st haridusele). Eriti põhjalikult käsitletakse sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpitulemustele, tuues näiteid rahvusvahelistest lahendustest (Oslo, Barcelona).
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, tõsine ja samas kaasamõtlemisele kutsuv, rõhutades haridusküsimuste riiklikku tähtsust ja tulevikuvisiooni. Kasutatakse nii loogilisi argumente (arvandmed, uuringud) kui ka emotsionaalset üleskutset (õpetajaameti väärtustamine, lastele "käega löömise" vältimine). Kõne on formaalne ja toetub tugevalt ekspertide (Arenguseire Keskus) loodud visioonile.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, viidates varasematele esinemistele ("olen seda ka mitut puhku toonitanud") ja komisjonitööle. Tegevusmustrid näitavad süvenemist haridusküsimustesse, kasutades Arenguseire Keskuse seminare ja uuringuid oma seisukohtade alusena.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eeskätt ebaefektiivsele ja tasakaalust väljas olevale koolivõrgule, mis raiskab ressursse ("raha kaob kui mutiauku"). Samuti kritiseeritakse ühiskondlikku suhtumist, mis õõnestab õpetaja väärikust, lubades lapsevanematel õpetajaid "lükata-tõugata ja huupi poriga pilduda". Konkreetseid poliitilisi vastaseid ei nimetata.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on koostööaldis, rõhutades vajadust ühiskondliku ja kogukondliku kokkuleppe järele enne reformide elluviimist ("Üheksa korda mõõda, üks kord lõika"). Ta toetub tugevalt Arenguseire Keskuse analüüsidele ja propageerib kohalike omavalitsuste vahelist tihedat koostööd ühiste koolide ja kogukonnamajade rajamisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalarengul, rõhutades maa- ja linnakoolide vahelist tasakaalustamatust ning maakoolide säilitamise olulisust regionaalarengule ja majandusele. Pakutakse välja kogukonnamajade mudelit hõrealade teenindamiseks ning regionaalset õpetajakoolitust (nt Ida-Virumaa, Setomaa) noorte maale jätmiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad haridusrahastuse efektiivsusele ja ressursside suunamisele, kritiseerides praegust raiskamist. Toetab valemipõhist rahastamist, mis kompenseerib sotsiaal-majanduslikku halvemust, ning näeb kogukonnamajades võimalust hariduskulude kokkuhoiuks ja tulude teenimiseks (ruumide välja rentimine).
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne rõhuasetus on sissetulekupõhise hariduslõhe leevendamisel ja õpetajaameti sotsiaalse väärtustamise tõstmisel. Rõhutatakse, et sotsiaalsest taustast tulenevat nõrkust on võimalik õgvendada varakult lisaressursse pakkudes, et vältida vaesematest peredest pärit õpilaste stigmatiseerimist.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on haridussüsteemi ja koolivõrgu mudeli ümberkorraldamisel, sealhulgas kogukonnamajade kontseptsiooni rakendamisel. Oluline prioriteet on õpetajate karjäärimudeli ja palgakindluse tagamine ning hariduse rahastamise valemite muutmine, et lisada sotsiaal-demograafiline eraldis.
7 Analüüsitud kõnesid