Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on hariduslikul ebavõrdsusel, mis on tingitud sotsiaal-majanduslikust taustast (sissetulek, kodukoht). Kõneleja kritiseerib tugevalt senist rahastamismudelit, mis ebavõrdsust võimendab, ja nõuab sihipärase poliitika abil ebavõrdsuse leevendamist. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades vajadust diferentseeritud rahastamise järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja koolide rahastamise valdkonnas, keskendudes sotsiaal-majandusliku tausta mõjule haridustulemustele. Kasutatakse tehnilist keelt (rahastuse diferentseerimine, sotsiaal-majanduslik taust) ning viidatakse Arenguseire Keskuse uuringutele ja rahvusvahelisele praktikale (Põhjamaad, Kanada, Iirimaa).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades loogilisi argumente ja viiteid uuringutele ning rahvusvahelistele näidetele. Toon on veenev ja nõudlik, rõhutades, et hariduslik ebavõrdsus ei ole paratamatus, ning esitades ministrile otseseid küsimusi poliitika muutmise vajaduse kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad kahe küsimusega, mis esitati ministrile 18. juunil 2025 konkreetse eelnõu esimesel lugemisel. Laiem tegevusmuster või esinemissagedus ei ole tuvastatav.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud olemasolevale hariduse rahastamissüsteemile ja selle eest vastutavale valitsusele/ministrile, keda kritiseeritakse sotsiaal-majandusliku tausta ebapiisava arvestamise eest. Kriitika on süsteemipõhine ja keskendub poliitiliste mehhanismide puudumisele ebavõrdsuse tasandamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad otsesed viited koostööle või kompromissivalmidusele, kuid kõneleja püüab luua ministriga ühist arusaama probleemi tõsidusest ("Ma arvan, et te olete minuga nõus"). Stiil on pigem küsitlev ja lahendusi nõudev.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul hariduspoliitikal ja rahvusvahelistel eeskujudel (Põhjamaad, Kanada, Iirimaa). Regionaalne aspekt ilmneb vaid üldise viitena kodukoha mõjule lapse haridusteel, ilma konkreetseid piirkondi esile toomata.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated toetavad ressursside ümberjaotamist haridussektoris diferentseeritud rahastamise kaudu. See viitab toetusele fiskaalpoliitikale, mis arvestab sotsiaal-majanduslikku tausta, et leevendada sissetuleku mõju haridustulemustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus, mis on otseselt seotud perede sotsiaal-majandusliku taustaga. Kõneleja rõhutab, et haridus peab olema ebavõrdsust vähendav, mitte võimendav, ning nõuab sotsiaalse tausta tasandamise mehhanismide rakendamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on seotud eelnõuga 653 SE (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel). Kõneleja kasutab eelnõu esimest lugemist platvormina, et nõuda seaduse või sellega seotud poliitika raames rahastuse diferentseerimise ja sotsiaalse ebavõrdsuse tasandamise mehhanismide sisseviimist.
2 Analüüsitud kõnesid