Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Arupärimine haridusliku ebavõrdsuse kohta (nr 795)
2025-09-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule süvenevale hariduslikule ebavõrdsusele, mida peetakse Eesti edu ja kestlikkuse ohustajaks. Seisukoht on poliitika- ja väärtuspõhine, nõudes sihipäraseid muudatusi rahastusmudelis ja taustatasandamise mehhanismide rakendamist. Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni tegevusetusele selles põletavas küsimuses, kuna nende plaanides puudub pikk vaade võrdsuse suurendamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja sotsiaal-majanduslike tegurite osas, viidates Arenguseire Keskuse uuringutele ja PISA-testi tulemustele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "diferentseeritud rahastamine" ja "taustatasandamise mehhanismid". Ekspertiisi toetab ka rahvusvaheliste näidete (Põhjamaad, Kanada, Iirimaa) toomine toimivate lahendustena.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kiireloomuline, tõsine ja kriitiline, rõhutades, et akadeemiline edukus ei korva sotsiaalset ebaõiglust. Kõne tugineb tugevalt loogilistele argumentidele ja andmetele (nt sissetulekute mediaanide erinevused koolides), säilitades formaalse ja struktureeritud tooni. Lühikeses repliigis kasutatakse konkreetset näidet matemaatika õppest, et illustreerida ebavõrdsuse süvenemist abiõpetajate kättesaadavuse kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustritest on näha arupärimise esitamist (nr 795) haridusliku ebavõrdsuse teemal 15. septembril 2025. Muud sagedust või rütmi avalikest esinemistest ei ole võimalik tuvastada.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile ja ministrile, kritiseerides nende tegevusplaanide puudumist haridusliku võrdsuse suurendamisel. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes senise rahastusmudeli puudulikkusele ja konkreetsete meetmete puudumisele. Vastandumine on intensiivne, kuna ebavõrdsust nimetatakse Eesti haridussüsteemi kõige põletavamaks probleemiks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab koostööle oma poliitilise rühma sees ("Oleme esitanud teile arupärimise"), mis näitab sisemist ühtsust teema tõstatamisel. Puuduvad andmed erakondadevahelise koostöö või kompromissivalmiduse kohta valitsusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on riiklik, rõhutades vajadust vähendada piirkondlikku ebavõrdsust hariduses ja tagada tuge ning õpetajaressurss kõigis Eestimaa piirkondades. Ebavõrdsuse süvenemist nähakse ka piirkondade arengut pärssiva tegurina.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated toetavad sissetulekute mõju tasandamist hariduses ja nõuavad diferentseeritud rahastamist, mis arvestaks perede sotsiaal-majanduslikku tausta. Seisukoht on tugevalt suunatud ebavõrdsuse vähendamisele ja riikliku rahastuse suunamisele nõrgematesse piirkondadesse, et kompenseerida vanemate rahaliste võimaluste puudumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus, rõhutades, et lapse haridustee ei tohiks sõltuda pere rahakotist või taustast. Tähelepanu pööratakse ka koolikiusamisele, laste vaimse tervise näitajatele ning tugiteenuste (nt psühholoogiline nõustamine) ja huvihariduse kättesaadavusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse tegevuse kontrollimisele arupärimise kaudu, esitades kaheksa konkreetset küsimust ministrile. Prioriteediks on hariduse rahastusmudeli muutmine, taustatasandamise mehhanismide rakendamine ning kaasava hariduse tugiteenuste kättesaadavuse tagamine kõikides omavalitsustes.
2 Analüüsitud kõnesid