Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) teine lugemine
2024-11-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt eelnõu 447 SE, mis asendab koolikohustuse õppimiskohustusega kuni 18. eluaastani, keskendudes põhihariduse järgse õpitee jätkumise tagamisele. Poliitiline positsioon on selgelt poliitikapõhine, rõhutades süsteemseid muudatusi, nagu riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli täpsustamine ning mitteformaalõppe arvestamise aluse loomine. Samuti toetatakse riigi rahaliste vahendite efektiivsemat kasutamist, piirates tasuta õppekohtade samaaegset kasutamist kutse- ja kõrghariduses.
12 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi haridusseadusandlusest, eriti mis puudutab õppimiskohustuse pikendamist ja sellega seotud tugisüsteeme. Esitatakse detailne ülevaade eelnõu menetlusprotsessist, sealhulgas konkreetsete huvigruppide (nt Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda) murekohtadest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vastustest. Samuti on ta pädev selgitama tasuta õppe korduvkasutuse piiranguid kutse- ja kõrghariduses.
12 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on valdavalt formaalne, informatiivne ja protseduuriline, olles iseloomulik juhtivkomisjoni ettekandjale. Kasutatakse loogilisi apelle, tuginedes faktidele, kuupäevadele ja huvirühmade seisukohtadele, et põhjendada eelnõu sisu ja menetluskäiku. Küsimustele vastates on stiil otsekohene ja selgitav, kohati kaitsvalt rõhutades, et rahalised vahendid on muudatuse elluviimiseks olemas.
12 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud intensiivse seadusloome tööga, olles juhtivkomisjoni (Kultuurikomisjon) ettekandja. Ta viitab mitmetele komisjoni istungitele (14. oktoober, 12. november, 18. november) ja ulatuslikule huvigruppide kaasamisele. Tegevus keskendub eelnõu teise lugemise lõpetamisele ja kolmanda lugemise ettevalmistamisele 4. detsembriks.
12 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja tegeleb peamiselt huvigruppide, eriti Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) poolt tõstatatud muredega, mis on seotud mõjuanalüüsi puudumise ja kohalike omavalitsuste lisanduva töökoormuse ning rahastamisega. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja ressursside küsimustele, millele kõneleja vastab HTM-i selgitustega, et tegemist on olemasolevate ülesannete täpsustamisega ja rahaline tugi on tagatud.
12 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles laialdast koostööd, kaasates eelnõu ettevalmistamisse mitmeid haridusvaldkonna organisatsioone (nt EHL, ELVL, ÕÜK, Koolipsühholoogide Ühing). Koostöö seisneb arvamuste kogumises ja nende murede arutamises komisjoni istungitel, kuigi eelnõu sisu jäi suures osas algsel kujul. Komisjon esitas eelnõule viis muudatusettepanekut.
12 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja fookus on riiklikul hariduspoliitikal, kuid ta toob esile regionaalsed erinevused õppimiskohustuse täitmata jätjate arvus. Eraldi rõhutatakse, et enamikus maakondades on vaja üles otsida kuni 18 õppijat, samas kui Tallinnas on see arv kriitilisem, ulatudes umbes 250 mitte edasi õppijani.
12 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kinnitab, et õppimiskohustuse pikendamisega kaasnevad täiendavad rahalised vahendid kohalikele omavalitsustele tugisüsteemide loomiseks. Ta toetab fiskaalset distsipliini haridusvaldkonnas, rõhutades, et riigi raha eest ei saa korraga astuda kahele tasuta õppekohale (kõrgkool ja kutseõppeasutus).
12 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub hariduse kättesaadavusele ja sotsiaalsele toele, eesmärgiga vähendada koolist väljalangevust (1200–1500 noort aastas) ja ennetada NEET-noore staatust. Rõhutatakse vajadust süsteemse toe järele, tugispetsialistide puuduse leevendamisele ning lapsevanemate ja kooli vahelise dialoogi parandamisele.
12 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Haridusseaduse muutmine (Eelnõu 447 SE), et kehtestada õppimiskohustus kuni 18. eluaastani. Kõneleja on juhtivkomisjoni ettekandja rollis, vastutades eelnõu teise lugemise lõpetamise ja kolmanda lugemise päevakorda võtmise eest. Lisaks tegeleb komisjon õiguskantsleri tõstatatud probleemiga gümnaasiumist väljaarvamise tingimuste osas.
12 Analüüsitud kõnesid