Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Mölder

Kõneleja demonstreerib põhjalikke tehnilisi teadmisi planeerimisõigusest, käsitledes detailselt detailplaneeringute, üldplaneeringute ja projekteerimistingimuste vastastikuseid seoseid ja seaduslikke kitsaskohti. Ta on autoriteetne Majanduskomisjoni kaasettekandja rollis, suutes selgitada seadusemuudatuste eesmärke, nagu näiteks kliimamuutustega arvestamine ja riiklik järelevalve omavalitsuste üle.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust riigi rahanduse, eelarve planeerimise ja riigiettevõtete majandamise vallas, kasutades konkreetseid numbreid ja termineid (nt 1,87 miljonit eurot, dividendide maht). Eriti detailne on ta metsanduse (RMK) ja taristuprojektide (Rail Baltic) finantsmõjude osas. Ta nõuab teadmispõhiseid vastuseid selle kohta, kas dividendid tulevad suuremast raiest või kogutud varadest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides (esimese ja teise lugemise vaheline periood) ja põhiseaduslikes küsimustes. Kasutatakse spetsiifilist juriidilist terminoloogiat, nagu "põhiõiguste kaitse" ja "põhiõiguste riive", eristades füüsilisi ja juriidilisi isikuid.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust Riigikogu komisjoni tööprotseduuride ja istungite sisu edastamisel, viidates konkreetsetele kuupäevadele ja osalejatele. Ta on kursis kestlikkusaruannete temaatikaga, selle seosega roheleppega ning oskab selgitada seadusandlikke nüansse, nagu näiteks Põhiseaduse § 103 nõue koosseisu häälteenamuse kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protsessis ja õiguslikus analüüsis, viidates spetsiifilistele institutsioonidele nagu Tartu Ülikooli õigusteadlased ja õiguskantsler. Ta kasutab tõendusmaterjalina ka suurte ettevõtlusorganisatsioonide (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit) seisukohti, demonstreerides teadmisi huvigruppide konsulteerimisest.

Kõneleja demonstreerib teadmisi Eesti haiglate arengukavade ja ajaloo kohta, viidates konkreetselt 2000. aasta Rootsi teadlaste koostatud dokumendile. Ekspertiis on seotud pikaajaliste tervishoiu infrastruktuuri planeerimise detailidega, sealhulgas Lasnamäe haigla esmakordse mainimisega.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust taastuvenergia arenduste ja seadusandliku menetluse valdkonnas, eristades selgelt menetluses olevaid projekte uutest. Ekspertiis tugineb otsesel suhtlusel valdkonna spetsialistidega ("päris mitme taastuvenergia pakkuja või arendajaga"), kelle kriitikat ta Riigikogus vahendab.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelisest kliimapoliitikast ja geopoliitilistest suundumustest, viidates konkreetsetele osapooltele nagu Hiina, USA ja Euroopa Komisjoni uus koosseis. Ekspertiis seisneb Roheleppe eesmärkide kadumise analüüsimises, pakkudes välja võimalikke põhjuseid (kommunikatsioonivead, ülevintimine) ja rõhutades kliima soojenemise tagajärjel tekkinud heitlikke ilmaolusid.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, eriti põhiseaduse muutmise nõuetes ja seaduste väljakuulutamisega seotud õigusvaidlustes. Ta keskendub õiguslikele analüüsidele, rakendamise kitsaskohtadele, presidendi kaalutluskohtadele ja õiguskantsleri seisukohtadele. Samuti on ta teadlik varasematest ambitsioonidest piirata valimisõigust ka halli passi omanikelt.

Kõneleja näitab teadmisi konkurentsiseaduse eelnõu keerukusest, viidates õiguskantsleri ja teiste õigusekspertide kriitikale ning tulevase justiitsministri alternatiivsele seisukohale. Samuti on ta kursis peaministrikandidaadi varasemate (2022. aasta) seisukohtadega hääleõiguse küsimuses, rõhutades teema kiiret lahendamist.

Asjatundlikkus ilmneb parlamendi protseduurireeglite ja hääletustulemuste jälgimisel. Kõneleja on tähelepanelik tehniliste detailide suhtes, nagu tablool kuvatav tulemus ja stenogrammi korrektsus. Ekspertiis on suunatud parlamendi töö sisemisele korrektsusele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigiametite kommunikatsioonistandardite ja regulatiivse järelevalve osas, keskendudes spetsiifiliselt Konkurentsiameti tegevusele ja apteegireformi analüüsile. Ta kasutab võrdlusi Riigikontrolli aruannete avalikustamise praktikaga, rõhutades protseduurilist korrektsust ja läbipaistvust. Eraldi rõhutatakse teadmisi endiste ametnike (Maris Jesse) rollist ja võimalikest seostest analüüsi koostamisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonna- ja metsanduspoliitika planeerimise valdkonnas, eristades selgelt seaduse (kliimaseadus) ja arengukava (tervikvaate andja) rolli. Ta on teadlik arengukavade erinevatest kinnitamise tasanditest (Valitsuse kinnitatav vs. Parlamendi taseme dokument) ning seostab neid Eesti 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärkidega.

Kõneleja näitab asjatundlikkust aktsiisi- ja regulatsioonipoliitikas, eriti seoses e-sigarettide musta turu ja selle järelevalvega (Maksu- ja Tolliamet, Siseministeerium). Ta kasutab detailseid teadmisi, viidates aktsiiside peatamisele ja taastamisele ning piirikaubanduse mõjule. Samuti on ta kursis energiapoliitika detailidega, mainides tuumajaama valmimise ajakava ja juhitava võimsuse vajadust.