Päevakorra profiil: Vladimir Arhipov
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projektiga seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (460 OE) esimene lugemine
2024-11-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab selgelt kriitilise positsiooni Rail Balticu projekti suhtes, rõhutades riigi strateegilisi vigu ja ummikseisu. Tugevalt toetab uurimiskomisjoni moodustamist ning nõuab alternatiivsete lahenduste kaalumist. Rõhutab Eesti riigi nõrkust võrreldes Läti ja Leedu riiklike ettevõtetega raudteesektoris.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab head orienteerumist raudteeprojektides ja transpordiinfrastruktuuris, mainides konkreetselt Rail Balticu operaatorite küsimust, raudteeveeremi privatiseerimist ning Tallinna-Helsingi tunneli strateegilist tähtsust. Demonstreerib teadmisi Balti riikide raudteesektori erinevustest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kasutab küsimuste esitamist kui peamist retoorilise võtet, pöördudes otse teiste kõnelejate poole. Toon on kriitiline ja mures, kasutades väljendeid nagu "kahjuks peab nentima" ja "riik on ummikus". Argumentatsioon on loogiline, toetudes konkreetsetele faktidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Piirdub kahe lühikese küsimusega parlamendiarutelus, mis näitab fokusseeritud, kuid mitte eriti aktiivset osalemist. Mõlemad sekkumised on suunatud teistele kõnelejatele küsimuste esitamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kritiseerib Vabariigi Valitsust Eesti raudteeveeremi maha parseldamise eest. Väljendab muret, et Eesti jääb nõrgemaks võrreldes Läti ja Leeduga, kus on riiklik tugi raudteesektorile. Kriitika on eelkõige poliitika-põhine, mitte isiklik.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Mainib positiivselt, et sarnane komisjon on moodustatud ka Lätis, mis viitab rahvusvahelise koostöö toetamisele. Küsimuste esitamine teistele kõnelejatele näitab konstruktiivset lähenemist arutelule.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhutab tugevalt Eesti riiklikke huve ja positsiooni Balti riikide kontekstis. Toob esile Põhjamaade ühenduse tähtsuse Tallinna-Helsingi tunneli kaudu. Keskendub Eesti maine küsimusele rahvusvahelisel areenil.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab riiklikku omandit ja kontrolli strateegilistes sektorites, kritiseerides raudteeveeremi privatiseerimist. Väljendab muret, et välisoperaatorid domineerivad Eesti raudteetransporti, samas kui teised Balti riigid säilitavad riikliku kontrolli.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Pole piisavalt andmeid
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamisele ja selle ülesannete määratlemisele. Nõuab, et komisjon otsiks ka alternatiivseid lahendusi, mitte ainult olemasolevate probleemide uurimist. Rõhutab seadusandliku järelevalve tähtsust suurtes infrastruktuuriprojektides.
2 Analüüsitud kõnesid