Täiskogu istungite kaupa: Marko Mihkelson

Kõneleja näitab autoriteeti väliskomisjoni töö ja parlamentaarse diplomaatia korraldamise alal, käsitledes detailselt delegatsioonide (ENPA, Balti Assamblee) koosseisu muudatusi. Samuti on tal spetsiifilised teadmised Krimmitatarlaste küüditamise ajaloost, sealhulgas ohvrite arvudest (üle 200 000 küüditatud, üle 46% hukkus esimese aastaga).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust välispoliitika seadusandluse ja parlamendi menetlusprotseduuride alal, viidates täpsetele kuupäevadele ja komisjoni otsustele. Ekspertiis hõlmab arengukoostöö, humanitaarabi, välistoetuste tagasinõudmise ja rahvusvaheliste lepingute denonsseerimise õiguslikke aspekte. Eriti rõhutatakse põhiseaduse (paragrahv 87) ja võimude lahususe põhimõtte tundmist seoses välislepingute algatamisega.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku, geopoliitika ja sõjalise strateegia alal, kasutades ajaloolisi paralleele (München 1938, Churchill) ja viiteid luurejuhtidele. Ta esitab detailseid teadmisi Venemaa sõjalistest võimestajatest (Põhja-Korea moonatehased, Iraani droonid ja raketid) ning kaitsekulude SKT protsentidest.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti välispoliitika ja Riigikogu menetluskorra alal, eriti väliskomisjoni töö osas. Ta viitab spetsiifilistele faktidele, nagu kohtumised valimisvaatlejatega Tbilisis ja doktor Hans Gutbrodi põhjalik analüüs Gruusia valimiste süstemaatilise võltsimise kohta. Ta on teadlik rahvusvahelise kogukonna (Euroopa Parlament, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee) tegevustest Gruusia küsimuses.

Kõneleja näitab teadmisi Eesti parlamendi ajalooliste otsuste kohta genotsiidi tunnistamisel, viidates Riigikogu varasematele sammudele Holodomori ja 2022. aasta sõjakuritegude osas. Rõhutatakse õigusruumi loomist ja rahvusvahelise vastutuse teemat, sidudes seadusandliku tegevuse rahvusvahelise diplomaatiaga.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi seadusandlikust menetlusest, esitades detailseid aruandeid komisjoni istungitest, muudatusettepanekute esitamise tähtaegadest ja lugemiste ajakavast. Ta on kursis Välisteenistuse seaduse spetsiifikaga, ministeeriumi tagasisidega ning teab, et seadusemuudatused muudavad tingimused välislähetuses olevale abikaasale soodsamaks. Samuti on ta teadlik seaduse ajaloolisest kontekstist, sealhulgas varasematest ebaõnnestunud katsetest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku, õigusriigi põhimõtete ja külmutatud varade kasutamise teemal. Viidatakse põhiseaduskomisjoni põhjalikule tööle ja ekspertide (nii rahvusvaheliste kui kodumaiste) ärakuulamisele eelnõu ettevalmistamisel. Eraldi rõhutatakse teadmisi seoses külmutatud varade intressitulu suunamisega sõjalisteks tarneks Ukrainale.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust välispoliitika ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas, eriti sanktsioonide ja välislepingute menetlemise osas. Ta kasutab statistikat välislepingute menetlemise mahu kohta (nt 8 ratifitseeritud, 60 läbirääkimistel) ning viitab spetsiifilistele rahvusvahelistele arengutele (Belgia otsus, Tšehhi huvi). Ta tunneb hästi Välisministeeriumi sisemist tööd ja struktuuri, mainides konkreetseid ametnikke ja osakondi.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti välisteenistuse seaduse ja parlamendi menetlusreeglite alal, viidates eelnõu pikaajalisele ettevalmistusprotsessile ja varasemale presidendi vetole. Esitatakse detailseid andmeid komisjoni istungite, küsimuste arvu (15) ja kaasatud ametnike kohta, mis näitab põhjalikku asjatundlikkust. Kasutatakse spetsiifilist juriidilist terminoloogiat, nagu "volitusnorm" ja "juhtivkomisjoni esindaja".

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku, Venemaa agressiooni ajaloo ja hübriidsõja taktika osas, tuues näiteid alates 2007. aasta Müncheni kõnest. Ekspertiis tugineb otsestele kontaktidele (Ukraina komandörid, ÜRO suursaadik, lääne luureteenistuse juht) ja detailsele geopoliitiliste liitude analüüsile, kirjeldades Venemaa tegevusi Gruusias, Süürias, Kataloonias ja USA valimistel. Samuti on ta kursis kaitsekulutuste tasemega (3% SKTst) ja rahvusvaheliste organisatsioonide (OSCE, Euroopa Nõukogu) toimimisprobleemidega.