Istungi profiil: Andres Metsoja
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-12
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub Maa- ja Ruumiameti loomisele, mida kõneleja suhtub skeptiliselt, pidades seda pigem vigade paranduseks, mis ei lahenda kohalike omavalitsuste ja riigi esindajate vahelise tühimiku probleemi. Ta rõhutab õigusselguse puudumist planeeringutes ning toetab tugevalt otsuste tegemist võimalikult lähedal ja koos omavalitsustega. Kõneleja raamib oma seisukoha poliitika- ja väärtuspõhiselt, rõhutades regionaalse valitsemise ja elukeskkonna kujundamise olulisust.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust ruumilise planeerimise, maareformi ja haldusreformi tagajärgede osas, viidates isiklikule kogemusele maavanemana. Ta kasutab tehnilisi termineid (kohalikud eriplaneeringud, üldplaneeringu menetlused) ja toob keerulisi näiteid, mis kinnitavad planeerimisprotsessi vastuolulisust (nt taastuvenergeetika vs. soode taastamine). Ta rõhutab kohalike olude tundmise vältimatust planeerimisprotsesside juhtimisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, formaalne ja kriitiline, kasutades retoorilisi küsimusi ja metafoore (nt maja ehitamine ja korstnapitsi kivid), et rõhutada arutelu sisutühjust. Kõneleja toetub loogilistele argumentidele, viidates ajaloolisele kontekstile (maavalitsuste kaotamine) ja praktilistele näidetele arendajate kogemustest. Toon on murelik, kuna lahendused kipuvad puuduma, kuigi instrumente on loodud palju.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu täiskogu istungil, esitades korduvalt küsimusi ja pikemaid seisukohti Maa- ja Ruumiameti loomise teemal. Ta viitab hiljutisele kohtumisele arendajaga, kes tegeleb kaitsetööstuse ja taastuvenergeetikaga, ning jagatud minevikukogemusele istungi juhataja ja kolleegiga maavanemana. Ta palus oma pikema sisulise ettekande jaoks lisaaega.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud eelnõu (Maa- ja Ruumiameti loomine) ja varasema haldusreformi (2017) tagajärgede vastu, mis tekitasid planeerimises tühimiku. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et pakutud lahendus ei taga õigusselgust ega kohalike olude tundmist. Ta kritiseerib riigi tegevust, mis loob vastukäivaid prioriteete (nt taastuvenergia ja soode taastamine samadel aladel).
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja otsib dialoogi, pöördudes otse istungi juhataja ja kolleegide poole ning küsides nõusolekut oma seisukohtadele. Ta rõhutab vajadust riigi ja kohalike omavalitsuste esindajate kohapealseks ühendamiseks ja läbirääkimiseks, et saavutada kokkuleppeid, millest tuleb kinni pidada. Ta näeb lahendust mitte uues ametis, vaid huvide kokkuviimises ja kokkulepetest kinnipidamises.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud kohalike olude tundmisele ja omavalitsuste rollile ruumilises planeerimises, rõhutades, et isegi väikeses Eestis on piirkonnad eripalgelised. Ta märgib, et haldusreformi järel tekkinud tühimik on terav just maal, kus rahvast jääb vähemaks, kuid konfliktid arenduste kontekstis võimenduvad. Ta toob näiteid omavalitsuste piire ületavatest planeeringutest.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud arendustegevuse ja investeeringutega, eriti taastuvenergeetika ja kaitsetööstuse parkide kontekstis. Kõneleja rõhutab, et majandustegevuse edukaks toimimiseks on hädavajalik õigusselgus planeerimises, kritiseerides olukorda, kus RMK pakub arendusalasid oksjonil ilma planeerimiskindluseta. Ta toob esile arendajate raskused nelja omavalitsusüksusega piirneval alal tegutsemisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest tõuseb esile kogukonna kaasamise vajadus planeerimisprotsessides, viidates riiklikule arengustrateegiale "Eesti 2035". Samuti käsitletakse keskkonna ja arenduse tasakaalu, tuues näiteks linnustiku-uuringute olulisuse tuuleparkide asukohtade määramisel ning soode taastamise ja taastuvenergeetika konfliktid.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud Maa- ja Ruumiameti loomise eelnõule, millele kõneleja on kriitiline vastane, kuna see ei lahenda planeerimise kvaliteedi ja õigusselguse probleeme. Prioriteediks on tagada, et planeerimisprotsessid (eriplaneeringud, üldplaneeringud) moodustaksid terviku ja oleksid menetletavad piiriüleselt, mitte eraldiseisvalt igas omavalitsuses.
4 Analüüsitud kõnesid