Päevakorra profiil: Andres Metsoja
Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) teine lugemine
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Skeptiline eelnõu 359 SE suhtes, mis kiirendaks taastuvenergia arendust, kartes, et see teeb taastuvenergiale hoopis karuteene, tekitades ühiskonnas ärritust. Toetab küll taastuvenergia kasutuselevõttu, mis on ajendatud Euroopa energiakriisist, kuid rõhutab, et see peab toimuma kogukondliku kokkuleppe ja proportsionaalsuse alusel. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes usaldusele ja sotsiaalsele õiglusele maapiirkondades.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Tugev teadmine taastuvenergia planeerimise, keskkonnamõju hindamise ja looduskaitse kitsaskohtade osas, rõhutades, et protsesse takistab loodusväärtuste kaitse. Kasutab konkreetseid näiteid (Sopi-Tootsi tuulepark, Lavassaare jääksoo) ja viitab planeeringute pikaajalisele ajaloole (15–20 aastat). Kritiseerib riigi kehva tervikpilti, tuues esile vastuolulised eesmärgid (tuulepark vs soostamise projekt samal alal).
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on analüütiline, murelik ja kriitiline, eriti riigi planeerimissuutlikkuse osas, kuid samas tasakaalustatud isikliku kogemusega (elab tuuliku lähedal, ei pea elu halvaks). Kasutab loogilisi argumente (planeering on kokkulepe) ja hoiatavaid kujundeid (karuteene, kataklüsm), et rõhutada sotsiaalse vastuseisu ohtu. Nõuab selgust ja proportsionaalsust seadusandluses.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Osales aktiivselt eelnõu teisel lugemisel, esitades korduvaid küsimusi eelnõu tegeliku mõju kohta ja pidades pikema sisulise kõne. Viitas osalemisele Keskkonnakomisjoni aruteludel eelmisel päeval, näidates aktiivsust komisjonitöös.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud peamiselt valitsuse/riigi planeerimisprotsessi vastu, mis on ebaefektiivne ja tekitab sotsiaalset ärritust, jättes maapiirkonna elanikud kõrvale. Vastandub radikaalsele vastuseisule taastuvenergiale, kuid kritiseerib ka eelnõu ideoloogiat, mis püüab kogukonnast üle sõita. Kriitika on protseduuriline ja poliitikat puudutav, mitte isiklik.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutab vajadust kokkuleppe ja usalduse järele kogukonnaga, märkides, et planeerimine on alati osapoolte vaheline kokkulepe. Viitas teiste kolleegide (Kalle Grünthal, Mart Maastik) mainitud teemadele, näidates teadlikkust saalis toimuvast arutelust.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev fookus maapiirkondadele ja perifeeriale, kus energiatootmine reaalselt toimub. Kasutab konkreetseid näiteid Pärnumaalt (Sopi-Tootsi, Lavassaare) ja rõhutab, et riik peab leidma alad, kus mõju on kõige väiksem. Nõuab, et kohalikud kogukonnad, kelle tagahoovis tuulikud on, saaksid investeeringust osa taluvustasu ja mõjuhüvitiste kaudu.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab majanduse elavdamist energiatootmise kaudu, kuid rõhutab vajadust väärindada toodetud energiat Eestis (nt etanoolitehase näide Liivi lahe tuulepargi energiaga). Pooldab investeeringute sotsiaalset aktsepteerimist tagavate mehhanismide (taluvustasu) rakendamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub sotsiaalsele proportsionaalsusele ja kogukonna õiglustundele. Kritiseerib teravalt olukorda, kus tuuleparke kiirendatakse kõrgendatud avaliku huviga, samal ajal kui looduskaitsealade maaomanikele kehtestatakse karmimaid piiranguid (metsateede greiderdamise kooskõlastamine). Hoiatab, et selline ebaproportsionaalsus tekitab maapiirkondades vastuseisu ja tunde, et neist sõidetakse üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
On kriitiline vastane eelnõule 359 SE (Energiaseaduste muudatused), mis püüab taastuvenergia arendust kiirendada kõrgendatud avaliku huvi sildi all. Leiab, et eelnõu ei lahenda tegelikke looduskaitsega seotud kitsaskohti ja tekitab hoopis uusi probleeme kogukondliku vastuseisu näol.
4 Analüüsitud kõnesid