Istungi profiil: Tiit Maran
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-19
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud keskkonnajuhtimise strateegilisele puudujäägile (KEVAD) ja Natura alade ebaõiglasele kohtlemisele maaomanike suhtes. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse (ministri ja peaministri) tegevusetust, läbipaistmatust ja "jokutamist" energiavaldkonnas, mis on viinud usalduse kadumiseni maainimeste seas. Peamine rõhk on poliitilisel ebaõiglusel ja strateegilisel vaakumil, nõudes suuremat kompensatsiooni ja usalduse taastamist.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust Euroopa Liidu loodusdirektiivi (Artikkel 6 lõige 3) ja Natura 2000 hindamiste osas, viidates isiklikule konsultatsioonikogemusele 2000. aastate alguses. Ta tunneb põhjalikult keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) sisu ja struktuuri, olles kursis selle 73-leheküljelise mustandiga. Lisaks näitab ta teadmisi metsanduse seadusandlusest, kritiseerides metsa defineerimist ökosüsteemina, kuid käsitlemist toormena.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline ja teravalt kriitiline, kombineerides tehnilisi viiteid (Loodusdirektiivi artikkel 6 lõige 3) tugevate emotsionaalsete üleskutsetega õiglusele ja usalduse taastamisele. Kasutatakse tugevaid sõnu valitsuse tegevusetuse kirjeldamiseks ("ebaõiglus," "lõputu jokutamine") ning rõhutatakse vajadust strateegilise ja põlvkondadeülese mõtlemise järele. Kõneleja kasutab ka retoorilisi küsimusi, et rõhutada ministeeriumide pidevast muutumisest tulenevat planeerimise ebastabiilsust.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned on peetud ühel täiskogu istungil arupärimise ja küsimuste vormis, keskendudes Kliimaministeeriumi vastutusalale. Kõneleja viitab varasemale tegevusele, sealhulgas küsimuse esitamisele peaministrile ja osalemisele keskkonnavaldkonna arengukava koostamise juhtkomisjonis.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kliimaministeerium ja Vabariigi Valitsus, keda kritiseeritakse strateegilise arengukava kinnitamata jätmise ja läbipaistmatuse eest seaduste väljatöötamisel ("teki all, salaja"). Eriti terav on kriitika maaomanike ebaõiglase kohtlemise ja energiavaldkonna "lõputu jokutamise" pärast. Minister on ka eksitatud, kuna ta eitab raiete hüppelist kasvu Natura aladel, mida kõneleja parandab, viidates Riigikontrollile.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab laiapõhjalise kaasamise ja usalduse loomise vajadust riigi ja inimeste vahel. Ta toob esile, et keskkonnavaldkonna arengukava koostamisel kaasati palju ministeeriumeid, huvirühmi, eksperte ja teadlasi, ning nõuab jätkuvat kõigi osapoolte kaasamist strateegilisse planeerimisse. Usalduse taastamine maaomanikega on seatud hüvitamise peamiseks eesmärgiks.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on maapiirkondadel ja maainimestel, keda on ebaõiglaselt koheldud Natura piirangute ja ootamatute seadusemuudatustega. Rõhutatakse, et valitsuse tegevus on tekitanud maakohtades hirmu, võõrandumist riigist ja viha, mis on riigile ohtlik.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad metsatööstuse ümberkujundamisele, et teenida rohkem väärtust vähema raiega ("vähem raiuda ja rohkem teenida"). Kritiseeritakse metsa käsitlust ainult toormena ning nõutakse ökoloogiliste ja sotsiaalsete rollide (nt loodusturism) majandusliku väärtuse arvestamist. Hoiatatakse piirideta majanduskasvust tuleneva lõputu energiatarbimise eest, kuna ka taastuvenergial on keskkonnajälg.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on usalduse puudumine riigi ja maaelanike vahel, mis tuleneb ebaõiglastest ja arusaamatutest keskkonnakoormustest. Rõhutatakse vajadust inimeste õigeaegse informeerimise ja kaasamise järele, eriti taastuvenergia planeerimisel, et vältida hirmu ja võõrandumist.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Natura 2000 hindamiste korrektsel rakendamisel ja keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) viivitamatu kinnitamise nõudmisel. Nõutakse selgust metsanduse arengukava ning metsa- ja looduskaitseseaduse edasise arendamise osas, kritiseerides protsentide seadusesse panemist kui "jaburat tegevust".
7 Analüüsitud kõnesid