Istungi profiil: Tiit Maran
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-03-19
Poliitiline positsioon
Kõige olulisemad teemad on keskkonnakaitse (põhjavesi kui oluline loodusvara) ja avaliku halduse toimimine. Kõneleja toetab tehnilisi seadusemuudatusi, mis parandavad keskkonnakaitset ja vähendavad bürokraatiat. Ta on tugevalt vastu koalitsiooni plaanidele administratsiooni voluntaristlikuks vähendamiseks ja Keskkonnaameti laialisaatmisele, rõhutades, et avalikku võimu ei saa käsitleda nagu äriettevõtet. Poliitiline raamistik on segu poliitika- ja tulemuspõhisest kriitikast.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja haldusstruktuuri alal, käsitledes detailselt põhjavee kaitset, puurkaevude regulatsiooni ja Keskkonnaameti koormust. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt "alamakt") ja toob esile konkreetseid andmeid Keskkonnainspektsiooni koondamiste ja ametnike arvu kohta (151 vs 174 MUPPO töötajat). Ta selgitab Keskkonnaameti "skisofreenilist olukorda," kus ülesanded kuhjuvad, kuid ressursse vähendatakse.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline ja kriitiline, kasutades nii loogilisi argumente (avaliku võimu ja äriettevõtte erinevused) kui ka teravaid metafoore ("mootorsaed laulma panna"). Kõne on formaalne, kuid lõpus muutub sarkastiliseks, viidates Ostap Benderile ja tuues esile Reformierakonna pikaajalise vastutuse keskkonnavaldkonnas. Ta püüab leida lahendusi, mitte süüdlasi, kuid esitab lõpus selge süüdistuse varasemate ministrite tegevusetuse kohta.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika sihtmärgid on koalitsiooni liikmed ja nende administratiivreformi plaanid, mida peetakse voluntaristlikuks ja rumalaks. Kriitika on filosoofiline (avaliku võimu olemuse mittemõistmine) ja poliitiline (Reformierakonna pantsimine keskkonnaministri kohal). Kõneleja kritiseerib teravalt administratsiooni tehnilist vähendamist ilma sisusse süvenemata.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab, et seaduseelnõu muutus menetlemise käigus mõistlikumaks ja et tema esile toodud mure (ohtliku puurimismeetodi keelustamine) võeti arvesse. See viitab konstruktiivsele osalemisele eelnõu töös ja valmisolekule kompromissideks, mis parandavad seaduse kvaliteeti.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Keskkonnaameti tegevus kogu Eestis) ja halduskorraldusel (pädevuse üleviimine omavalitsustele). Konkreetseid piirkondi ei rõhutata, kuigi mainitakse, et inspektsioon peab katma "terve Eesti."
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu avaliku võimu käsitlemisele äriettevõttena, rõhutades, et riigil on kohustused rahva ees, mitte omanike ees. Ta hoiatab, et administratsiooni tehniline vähendamine ilma sisusse süvenemata toob häda nii inimestele, kogukondadele kui ka ettevõtetele. Ta ei alahinda edukaid ettevõtjaid, kuid peab nende loogikat avalikus sektoris kohaldamatuks.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Keskkonnaameti koormuse vähendamine ja põhjavee kaitse (puurkaevude regulatsioon). Kõneleja on toetaja rollis, kuid rõhutab oma panust ohtliku puurimismeetodi keelustamise sisseviimisel eelnõusse, mis näitab aktiivset rolli seaduse sisu kujundamisel.
1 Analüüsitud kõnesid