Istungi profiil: Tiit Maran
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-26
Poliitiline positsioon
Kõneleja peamine roll on protseduuriline, esitades ülevaate keskkonnakomisjoni arutelust jahiseaduse muutmise eelnõu 567/573 kohta. Poliitiline konflikt keskendus üksikisiku õigusele kaitsta vara ja tervist ulukite eest versus vajadusele säilitada loomade heaolu ja rakendada ennetusmeetmeid. Kuigi komisjon lükkas eelnõu tagasi, rõhutab kõneleja, et nuhtlusisendite reguleerimise teema on oluline ja vajab edasist lahendamist ekspertkogudes.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja jahinduse regulatsioonide valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt nuhtlusisend, hädakaitse, suurulukid). Ta esitab detailselt komisjonis arutatud argumente ja statistikat ennetusmeetmete rakendamise kohta, märkides, et 80% hundikahjude ja 86% karukahjude puhul pole ennetusmeetmeid kasutatud.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga formaalne, protseduuriline ja neutraalne, sobides ettekandja rolliga, kes annab ülevaate komisjonis toimunust. Kõneleja keskendub loogilistele argumentidele ja faktide kokkuvõtmisele, vältides isiklikke emotsionaalseid apelle. Korduv rõhutamine, et vastused on piiratud komisjonis räägituga, näitab ettevaatlikkust ja rollitruudust.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud komisjoni töö ja täiskogu ees ettekandmisega. Kõneleja esitas ülevaate 10. veebruaril toimunud keskkonnakomisjoni istungist ja tegutses juhtivkomisjoni esindajana 26. veebruari täiskogu istungil. Ta viitas ka suurkiskjate koostöökogu eeldatavale kokkusaamisele enne suve, kus teemat edasi arutatakse.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja vahendab Kliimaministeeriumi ja teiste kriitikat eelnõu 567 suhtes, mis keskendus määratlemata terminitele (nt nuhtlusisend, uluk) ja ennetusmeetmete puudulikule rakendamisele. Kriitika oli poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et seaduseelnõu võib võimaldada viha suurkiskjate peal välja elada ja et rikkumisi tuleb ette ka usaldusväärsete kodanike puhul.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on vahendav ja suunatud lahenduste leidmisele ekspertkogudes, mitte kiirustavale seaduse vastuvõtmisele. Kõneleja rõhutab vajadust viia oluline teema (nuhtlusisendite reguleerimine) suurkiskjate koostöökogusse arutamisele, näidates avatust spetsialistide kaasamisele ja teiste seaduseelnõudega (nt 553) kooskõlla viimise kaalumisele.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on kaudselt regionaalne, puudutades põllumeeste ja maaomanike probleeme ulukite tekitatud varakahjudega ning suurkiskjate ohjamisega, mis on oluline maapiirkondadele. Arutelu käsitles olukordi, kus metsaomanikud soovivad küttida oma maal istikute latvu söövaid kitsi või põtru.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest tõuseb esile tasakaal üksikisiku õiguse (vara ja tervise kaitse relvaga, viidates Ameerika Ühendriikide mudelile) ja loomade heaolu ning riikliku regulatsiooni vahel. Debatt puudutas kodanike usaldamist ja küsimust, kas jahipidamine peaks olema viimane abinõu kahjude ärahoidmisel.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on jahiseaduse muutmise eelnõu 567 menetlemine, mis puudutab nuhtlusisendite surmamist vara kahjustamise korral. Kõneleja tegeleb eelnõu tagasilükkamise protseduurilise kokkuvõttega, kuid toetab samas vajadust leida lahendus kahjude tekitamisel isendite surmamise võimalusele, viidates eelnõule 553 ja suurkiskjate koostöökogule.
8 Analüüsitud kõnesid