Istungi profiil: Tiit Maran
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-01-28
Poliitiline positsioon
Kõneleja, esindades Sotsiaaldemokraate, toetab tugevalt eelnõu, mis puudutab suurkiskjate (huntide) arvukuse reguleerimist, et lahendada konfliktid inimestega. Poliitiline positsioon on väärtus- ja poliitikapõhine, rõhutades vajadust hoida arvukust sotsiaalse taluvuse piirides, täites samal ajal liigi ökoloogilist rolli. Eelnõu toetust põhjendatakse vajadusega reageerida kummalisele olukorrale, kus nuhtlusisendite tasemel pole võimalik sekkuda.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat autoriteetset teadmist suurkiskjate ökoloogia ja käitumise alal, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt päisliik, võtmeliik, gildisisene agressioon, plastiline). Argumentatsioon on tugevalt toetatud ajalooliste andmete ja teaduskirjanduse viidetega, tuues näiteid 19. sajandi Liivimaa kahjudest ja selgitades hundi rolli ökosüsteemides. Eraldi rõhutatakse vajadust ökoloogiliste andmete paremaks tõlgendamiseks otsustusprotsessides.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja hariv, pakkudes laia konteksti hundi ajaloolisest ja ökoloogilisest rollist. Kõneleja kasutab loogilisi apelle ja andmeid, et põhjendada vajadust mõistliku haldamise järele. Samas esineb ka kriitikat inimkonna aadressil, nimetades liigi Homo sapiens nime panemist "ääretuks upsakuseks ja rumaluseks" seoses keskkonnakäitumisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegutses Keskkonnakomisjoni istungi (toimus 20. jaanuaril) ettekandjana, tutvustades täiskogule arutelu sisu ja konsensuslikke otsuseid. Ta määrati ka juhtivkomisjoni esindajaks antud eelnõu menetlemisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest poliitilist vastaspoolt ei kritiseerita, kuid esile tuuakse süsteemne probleem: võimetus tõlgendada ökoloogilisi andmeid ja loogikaid otsustusprotsessides, mis viis eelmise aasta lõpus tekkinud kriisini. Samuti kritiseeritakse kaudselt metsanduspoliitikat ("üleraie"), mis on suurendanud survet sõraliste arvukusele ja halvendanud hundi toidubaasi.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konsensuslik ja toetav, rõhutades Keskkonnakomisjoni üksmeelset otsust eelnõu päevakorda võtmise ja esimese lugemise lõpetamise osas. Samuti märgiti ära Kliimaministeeriumi (jahindusnõunik Aimar Rakko) toetus eelnõule.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud Eesti riiklikele keskkonna- ja jahindusprobleemidele, eriti metsanduse (üleraie) mõjule. Mainitakse ajaloolist konteksti Liivimaal ja spetsiifilisi ründepiirkondi (Peipsi kirde‑ ja läänenurk), mis näitab teatud regionaalset teadlikkust.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud keskkonnajuhtimisega: rõhutatakse, et Eesti metsanduse "kuldaeg" ja istanduste rohkus suurendab survet sõraliste arvukuse vähendamisele. See tegevus vähendab hundi toidubaasi, mis omakorda suurendab konflikte ja kahjusid (nt koduloomade ründamine).
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on inimeste ja suurkiskjate kooseksisteerimine ning sotsiaalse taluvuse piiri säilitamine, et vältida ülekohut nii inimeste kui ka huntide suhtes. Käsitletakse ka loomakaitse aspekti (valu tekitamine), kuid leitakse, et see ei tohiks takistada vajalikku populatsiooni reguleerimist, kuna "surm on teatavasti elu osa".
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on toetada eelnõu, mis võimaldaks kiiresti sekkuda nuhtlusisendite probleemi ilma kohtuotsuseta, vältimaks olukorda, kus jaht on kinni pandud. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja juhtivkomisjoni esindaja, märkides, et laiemad muudatused looduskaitseseaduses ja jahiseaduses on ees ootamas hilisemas faasis.
4 Analüüsitud kõnesid