Istungi profiil: Tiit Maran
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-10-13
Poliitiline positsioon
Keskne teema on kliimaseaduse väljatöötamise pikk viivitus ja valitsuse tegevuse vastuolulisus kliimaeesmärkide täitmisel. Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, rõhutades, et kliimamuutuste leevendamine ja eriti kohanemine ei ole enam valitsuse prioriteet. Samuti toetatakse finantsautonoomia suurendamist omavalitsustes. Poliitiline raamistik on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse ja tulemuslikkuse hindamisele.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kliima- ja keskkonnapoliitikas, eriti metsade ökoloogilises rollis (süsinikusiduja, albeedo efekt, veeringe) ja LULUCF-i nõuetes. Ta on kursis Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) protseduuride ja Euroopa Kohtu otsustega, mis puudutavad looduskaitset. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "finantsautonoomia," "leevendamine" ja "kohanemine."
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, detailne ja tungiv, rõhutades kliimakriisi tõsidust ja valitsuse tegevusetust. Kasutatakse loogilisi argumente ja detailset ajaloolist ajajoont valitsuse lubaduste eiramise näitamiseks. Kriitika teravdamiseks kasutatakse humoorikat, kuid teravat projekti juhtimise ebaõnnestumise skeemi analoogiat (Entusiasm, Segadus, Süüdlaste otsimine, Unustamine).
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu täiskogu istungitel, esitades ministritele arupärimisi ja küsimusi, mis on sageli seotud pikalt aktuaalsena püsinud teemadega. Muster näitab järjepidevat poliitilist survet valitsusele, eriti kliima- ja keskkonnaministrile.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse (Reformierakonna ja endiste koalitsioonipartnerite) vastu kliimaseaduse ebaõnnestunud väljatöötamise, viivituste ja sisulise kaasamiseta protsessi eest. Kriitikat jagub ka Tööandjate Keskliidule, kes soovib piirata pesitsusrahu vaid kaitsealadele, mis on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel ja rahvusvahelistel teemadel (kliimaseadus, EL-i nõuded ja LULUCF). Regionaalselt tõi kõneleja esile vajaduse võrrelda finantsautonoomia saavutamist Tallinna ja Valga omavalitsuste näitel, arvestades kriisidega seotud keerukust.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated seavad kahtluse alla traditsioonilise tööstuse arendamise (nt VKG tehas, põlevkivikaevandamine, raiemahu suurendamine), kui see on vastuolus kliimaeesmärkidega. Rõhutatakse, et majanduskasvu ja keskkonnakriisi haldamise vahel ei ole võimalik kompromissi saavutada. Metsa nähakse eelkõige ökosüsteemi ja süsinikusidujana, mitte ainult puiduallikana.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on elanike ettevalmistamisel kliimamuutusteks ja katastroofideks, rõhutades vajadust tegeleda kohanemise aspektidega. See hõlmab riiklikku ettevalmistust liikuvuse, tervishoiu ja põllumajanduse pikaajaliste muutustega toimetulekuks.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on kliimaseadusel, mille väljatöötamise venimist ja sisu nõrgenemist kõneleja teravalt kritiseerib. Ta nõuab, et seadusandlus tagaks kliimamuutuste leevendamise ja elanike ettevalmistamise ning et metsade kaitse (sh pesitsusrahu) oleks tagatud igal pool vastavalt kohtuotsustele.
6 Analüüsitud kõnesid