Päevakorra profiil: Tiit Maran
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu (554 SE) teine lugemine
2025-06-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt teadus- ja arendustegevuse seaduse eelnõu, nimetades seda "päris heaks seaduseks". Tema peamine poliitiline rõhuasetus on akadeemilise vabaduse kaitsel, vastandudes klauslitele, mis võimaldaksid poliitilist või ametkondlikku mõju rahastamisotsustele. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades mitmekesiste seisukohtade ja debati olulisust teadustöös. Ta hoiatab tulevaste poliitiliste jõudude eest, kes võiksid seadust kurjasti kasutada.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust teaduskorralduse, akadeemilise vabaduse ja seadusloome detailide osas, viidates seaduseelnõu konkreetsetele sätetele (§ 21 lõige 9). Ta arutleb rahvusteaduste definitsiooni üle, pakkudes välja laiendusi elustiku ja maastiku uuringute valdkonda (floristika, faunistika). Ta kasutab termineid nagu "hüpoteesi testimise vorm" ja "ametkondlik tekst".
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline, formaalne ja mõtisklev, eriti rahvusteaduste definitsiooni üle arutledes. Toon on mõõdukalt hoiatav, rõhutades printsiipide (akadeemiline vabadus, eetika) tähtsust ja potentsiaalset võimu kuritarvitamise ohtu. Kõneleja tugineb loogilistele ja eetilistele argumentidele, mitte emotsionaalsele veenmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab oma varasemale osalemisele seaduseelnõu koostamise protsessis, öeldes, et oli "natukene selle protsessi juures". Ta pöördub nii saalis viibijate kui ka televaatajate poole. Muud tegevusmustrid, nagu esinemissagedus või kohtumised, ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otseseid vastaseid ei nimetata, kuid kritiseeritakse potentsiaalseid tulevasi poliitilisi jõude, kes võiksid rahastamise mõjutamise klausleid kurjasti kasutada. Samuti kritiseeritakse ülikoolide sees esinevat akadeemilise vabaduse kuritarvitamist (nt ülikooli nimel sõna võtmine) ja vastasseisukohtade mahasurumist. Kriitika on suunatud nii poliitilisele riskile kui ka eetilisele käitumisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab seaduseelnõu protsessi positiivseid tulemusi ja viitab kaudselt koostööle, mis viis esialgsete probleemsete klauslite eemaldamiseni. Ta näitab avatust tulevasteks aruteludeks, soovitades "kunagi tulevikus" rahvusteaduste definitsiooni muuta.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvuslik, keskendudes eestlaste identiteedi ja enesemääratluse kujundamisele ning säilitamisele. Rõhutatakse, et Eesti kultuur sai tekkida just "siin Maarjamaal" ning seetõttu on oluline rahvusteaduste alla lugeda ka kohaliku elustiku ja maastiku uuringud.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated puudutavad teaduse rahastamise korraldust ja sihtotstarbelist toetamist. Kõneleja pooldab rahastamise tagamist valdkondadele (nt elustiku uuringud), mis on rahvuslikult olulised, kuid mis tavapärases hüpoteesi testimise vormis ei pruugi piisavalt finantseeritud saada.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on akadeemiline vabadus ja kõnevabadus ülikoolides. Kõneleja rõhutab vajadust tagada mitmekesised seisukohad ja debatt, kuid nõuab samal ajal, et ülikoolid kontrolliksid avalikku tegevust eetiliste põhimõtete järgimise osas, et vältida vabaduse kuritarvitamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõul (554 SE) teisel lugemisel. Kõneleja on seaduse toetaja, kuid rõhutab vajadust jälgida akadeemilise vabaduse tagamist ja kaaluda tulevikus rahvusteaduste definitsiooni laiendamist (§ 21 lõige 9).
2 Analüüsitud kõnesid