Päevakorra profiil: Tiit Maran
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja vastustab tugevalt Keskkonnaameti rahastuse kärpeid lisaeelarves, pidades seda vastuoluliseks plaanitava töökoormuse kasvuga uute keskkonnaseaduste tõttu. Ta kritiseerib valitsuse (Reformierakonna) positsioonide muutumist nii keskkonnakaitse kui ka sotsiaallubaduste osas, rõhutades ebavõrdsust Tallinna ja äärealade vahel. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, keskendudes sotsiaalsele õiglusele ja keskkonnakriisi tõsidusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib autoriteeti keskkonna- ja kliimapoliitika alal, seostades Keskkonnaameti rahastuse kärpeid seaduste rakendamise võimatusega. Ta kasutab rahvusvahelisi näiteid (Ljubljana, Saksamaa) linna rohestamise olulisuse põhjendamiseks ja viitab oma varasemale kogemusele loomaaia direktorina, et kritiseerida Tallinna rohepealinna tegevust. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kuumašokk" ja viidatakse seaduseelnõudele (loodus-, kliima- ja metsaseadus).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kriitiline ja kohati otsekohene, pakkudes vastaspoolele (Keskerakond) isegi retoorilist nõu, et nende sõnum oleks usutavam. Kõneleja kasutab loogilisi argumente (ressursside puudumine) ja isiklikke kogemusi (rohepealinn, Ljubljana külastus) oma seisukohtade toetamiseks. Tone on murelik ja hoiatav, eriti seoses kliimakriisi ja usalduse puudumisega valitsuspartnerite vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu debattides, pidades kõnesid lisaeelarve teisel lugemisel ja viidates oma varasematele sõnavõttudele. Ta toob oma argumentidesse sisse välisreise (Ljubljana), et illustreerida edukaid keskkonnapoliitika näiteid.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika sihtmärgid on Reformierakond ja Keskerakond. Reformierakonda kritiseeritakse teravalt lubaduste tagasivõtmise ja usaldusväärsuse puudumise eest, eriti sotsiaal- ja keskkonnapoliitikas. Keskerakonna retoorikat peetakse devalveerunuks ja nende varasemaid tegevusi (rohepealinn) sisutühjaks, süüdistades neid sisulise tegevuse puudumises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt suunatud regionaalsele ebavõrdsusele, vastandades jõukat Tallinna ja Tartu linna äärealadega, kus abi on hädasti vaja. Kõneleja kritiseerib Tallinna soodustamist lasteaiakohtade osas, rõhutades, et elatustase ja palgad on pealinnas niigi kõrgemad. Rahvusvahelisi näiteid (Saksamaa, Ljubljana) kasutatakse linna rohestamise olulisuse rõhutamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab ressursside suunamist sinna, kus neid kõige enam vajatakse, vastandudes Tallinna soodustamisele riiklike vahenditega. Ta rõhutab vajadust sotsiaalse võrdsuse järele ja kritiseerib ebavõrdsuse tekitamist rikkamate ja vaesemate piirkondade vahel. Samuti kritiseeritakse Keskkonnaameti rahastuse vähendamist, mis takistab riiklike ülesannete täitmist.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on lasteaiakohtade kättesaadavus ja võrdsus. Kõneleja kritiseerib valitsuse lubaduse tagasivõtmist tasuta lasteaiakohtade osas ja vastustab ebavõrdset soodustuste jagamist Tallinna kasuks äärealade arvelt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhiline fookus on lisaeelarve eelnõu (651 SE) vastustamisel, kuna see vähendab Keskkonnaameti rahastust ja seeläbi asutuse töövõimet. Lisaks rõhutatakse vastuolu uute keskkonnaalaste seaduste (loodus-, kliima- ja metsaseadus) vastuvõtmise plaanide ja nende rakendamiseks vajalike vahendite puudumise vahel.
2 Analüüsitud kõnesid