Päevakorra profiil: Tiit Maran
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) teine lugemine
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt jahiseaduse muudatust, mis võimaldab küttida nuhtlusisendeid, pidades seda väga vajalikuks. Samas kritiseerib ta seadusandlikku protsessi kui ohtlikult kaugel keskkonnamõistmisest ja süüdistab võimumänge sisuliste ettepanekute kõrvale jätmises. Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades elukeskkonna kestlikkuse eksistentsiaalset olulisust.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejal on sügav asjatundlikkus jahinduse, suurkiskjate ökoloogia ja populatsioonibioloogia vallas, selgitades populatsiooni kasvu ja elukoha kandevõime põhimõtteid. Ta demonstreerib teadmisi jahiseaduse tehniliste detailide osas (nt haavatud uluki jälitamine, öösihiku kasutamine). Ta toob oma seisukohtade toetuseks sisse filosoofilisi ja eetilisi kontseptsioone, viidates Aldo Leopoldile ja Nikolai Baturinile.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on akadeemiline ja filosoofiline, kuid samas tungiv ja murelik, eriti keskkonnaküsimuste käsitlemisel. Kõneleja kasutab emotsionaalseid väljendeid (nt "ohtlikult kaugel," "eksistentsiaalselt oluline," "hukutav") ning toetab oma argumente kirjanduslike ja eetiliste viidetega, et rõhutada vajadust "mõelda nagu mets ja raba".
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegutses Keskkonnakomisjoni istungi (15. aprill 2025) ettekandjana Riigikogu ees, andes ülevaate menetluslikest otsustest. Ta oli aktiivne eelnõu muudatusettepanekute esitaja, olles teinud ettepanekud jahi ohutuse ja hädatapmise teemal.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud poliitilistele võimumängudele ("liivakastimängud"), mis takistavad sisuliste ettepanekute vastuvõtmist, kui kõneleja on opositsioonis. Ta heidab ette, et koalitsiooni ja opositsiooni erinev kohtlemine muudab oluliste teemade käsitlemise ootamatult keeruliseks ja üle jõu käivaks.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale koostööle huvigruppidega (jahimehed) ja Kliimaministeeriumiga, kus tema ettepanekuid peeti vajalikeks ja teostatavateks. Ta väljendab kahetsust, et see sisuline koostöö ei kandunud poliitiliste takistuste tõttu seadusesse.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikule seadusandlusele (jahiseadus) ja Eesti keskkonnaprobleemidele, eriti suurkiskjate (hunt) haldamisele. Regionaalset või kohalikku rõhuasetust ei esine, välja arvatud viited jahipiirkondade vahelisele suhtlusele.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab tugevat vastuseisu mõtteviisile, mis on suunatud ainult rahale, kasumile ja majanduskasvule, pidades seda hukutavaks. Ta seab majanduslikud huvid allapoole keskkonnaeetikat ja kestlikkust.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on ühiskonna ja kultuuri võõrandumine loodusest ja keskkonnast, mida kõneleja peab süvenevaks ja ohtlikuks probleemiks. Ta rõhutab sotsiaalse taluvuse rolli hundipopulatsiooni haldamisel ja vajadust mõista elukeskkonna tähendust.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on jahiseaduse muutmine, et lahendada hundikriis ja reguleerida haavatud ulukite jälitamist jahipiirkondade vahel. Kõneleja oli toetaja ja muudatusettepanekute algataja jahiohutuse ja hädasolevate loomade hukkamise teemadel, mis aga jäid vastu võtmata.
6 Analüüsitud kõnesid