Päevakorra profiil: Tiit Maran
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) esimene lugemine
2025-01-28
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev toetus Jahiseaduse muutmise eelnõule (553 SE), et lahendada kriitiline olukord, kus nuhtlusisendite puhul pole võimalik ilma kohtuotsuseta sekkuda. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu kindlalt, rõhutades vajadust hundi arvukust majandada (hoides seda 20–30 pesakonna vahemikus) nii sotsiaalse taluvuse kui ka ökoloogilise rolli säilitamiseks. Eelnõu on raamitud kui pragmaatiline ja kiire lahendus tekkinud haldusvõimetuse probleemile.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad sügavat asjatundlikkust suurkiskjate ökoloogia ja majandamise alal, kasutades spetsiifilist terminoloogiat ("päisliik", "gildisisene agressioon"). Esitatakse ajaloolisi andmeid (nt 19. sajandi kahjud) ja analüüsitakse hundi käitumist (plastilisus, sotsiaalsus, õppimisvõime) ning seoseid metsanduse ja saakloomade arvukusega. Eraldi tuuakse esile vajakajäämised ökoloogiliste andmete tõlgendamise võimekuses otsustusprotsessides.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja hariv, eriti hundi ökoloogilist ja sotsiaalset konteksti käsitlevas kõnes. Kasutatakse tugevat loogilist argumentatsiooni, tuginedes ajaloolistele näidetele ja teaduskirjandusele, et põhjendada vajadust tasakaalustatud majandamise järele. Toon on tõsine, rõhutades, et hundi haldamine on keeruline, emotsionaalse laenguga teema, mis nõuab suurt pilti ja teadmisi.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid hõlmavad keskkonnakomisjoni istungil osalemist ja selle tulemuste ettekandmist 28. jaanuaril, kus eelnõu arutati. Üks kõneleja määrati eelnõu juhtivkomisjoni esindajaks, mis näitab aktiivset rolli seadusandlikus protsessis. Mainitakse ka Euroopa Kohtusse jõudnud vaidlust hundi arvukuse üle, mis viitab rahvusvahelise arengu jälgimisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastaspoolt ei kritiseerita isikuliselt, kuid tuuakse esile probleemid õiguskaitsesüsteemis, mis takistas kiiret reageerimist nuhtlusisenditele. Samuti kritiseeritakse kaudselt võimekuse puudumist ökoloogiliste andmete ja loogikate tõlgendamisel otsustusprotsessides, mis viis eelmise aasta lõpus tekkinud olukorrani.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konsensuslik, kuna keskkonnakomisjon tegi eelnõu täiskogu päevakorda võtmise ja esimese lugemise lõpetamise kohta konsensusliku otsuse. Kliimaministeerium toetas eelnõu jahindusnõuniku kaudu, mis näitab valitsusasutuse toetust algatusele.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on Eesti siseriiklikul jahindus- ja looduskaitseseadustikul ning suurkiskjate haldamisel, mis on seotud kohaliku metsanduse ja põllumajandusega. Mainitakse ka ajaloolisi piirkondi (Liivimaa, Peipsi ümbrus) seoses hundirünnetega. Lisaks viidatakse Euroopa Kohtus arutlusel olevale arvukuse vaidlusele.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad keskkonna ja majandustegevuse (metsandus) vahelisele konfliktile, märkides, et istanduste rohkus ja "kuldaeg" metsanduses suurendavad survet sõraliste arvukuse vähendamisele. See omakorda vähendab hundi toidubaasi, mis viib majandusliku kahjuni (koduloomade ründed). Rõhutatakse vajadust vältida ülekohut, mis tekib, kui konfliktid ületavad taluvuse piirid.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse inimeste ja suurkiskjate konflikti, rõhutades sotsiaalse taluvuspiiri olulisust hundi arvukuse reguleerimisel. Puudutatakse ka loomakaitse teemat seoses valu tekitamisega, kuid leitakse, et selle muudatuse lisamine praegusesse eelnõusse ei ole mõistlik, kuna see on kitsas erand.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (553 SE) kiirel vastuvõtmisel, et lahendada eriloa andmise juriidiline takistus ja võimaldada sekkumist nuhtlusisendite puhul. Kõneleja on eelnõu toetaja ja juhtivkomisjoni esindaja, oodates samal ajal ees laiemat Looduskaitseseaduse ja Jahiseaduse muutmist, kus saaks arutada põhjalikumaid muudatusi.
4 Analüüsitud kõnesid