Päevakorra profiil: Mart Maastik

Taristuministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

2025-06-03

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Kriitiline valitsuse taristuprojektide elluviimise suhtes, rõhutades ebapiisavat rahastust ja ebamõistlikke kulunõudeid. Toetab eesmärke nagu korterelamute renoveerimine ja lennuühenduste parandamine, kuid vastustab tugevalt ebaefektiivseid ja majanduslikult põhjendamata sundklausleid (nt ventilatsioon, jäätmekogumine). Kriitika on peamiselt tulemuspõhine ja keskendub praktilisele ebaefektiivsusele. Poliitiline hoiak on skeptiline ministri liigse optimismi suhtes.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat teadlikkust jäätmekäitluse logistikast, tuues võrdluseks rahvusvahelisi näiteid (Inglismaa) ja kahtleb liigiti kogumise CO2-jalajäljes. Omab teadmisi korteriühistute laenude, renoveerimisnõuete (ventilatsioon) ja riikliku taristurahastuse (CO2 raha ja Rail Baltic) kohta. Viitab Transpordiameti juhi seisukohtadele teede alarahastamise osas, demonstreerides valdkonna spetsiifiliste probleemide tundmist.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on formaalne, kuid skeptiline ja kriitiline, eriti ministri "positiivse suhtumise" osas. Kasutab argumente loogiliselt ja kulupõhiselt, küsides korduvalt, kas kavandatavad meetmed on "mõistlikud" ja "rohelisemad". Kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada kavade pöörasust ja läbimõtlematust, ning rõhutab vahet "kõlavate sõnade" ja reaalse rahalise panustamise vahel.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Viitas osalemisele Majanduskomisjoni istungil just eelmisel päeval, kus tutvustati jäätmereformi ideed. Samuti mainis ta konsulteerimist jäätmekäitlejate firmade esindajatega, mis näitab aktiivset suhtlust sidusrühmadega enne avalikku esinemist.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Taristuministri ja valitsuse tegevuskavade vastu, eriti seoses jäätmereformi ja renoveerimistoetuste sundnõuetega. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes kulude puudulikule arvestusele, ebaefektiivsusele ja ebastabiilsele rahastamisele. Rünnakute intensiivsus on mõõdukas, kuid sisuline, nimetades mõnda ideed "päris pööraseks".

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub Eesti riiklikule taristule (teed, Tallinna lennujaam) ja korterelamute renoveerimise programmile, mis puudutab laialdaselt elamufondi. Kasutab Balti riikide (Läti airBaltic) ja Euroopa (Inglismaa) näiteid, et asetada Eesti probleemid laiemasse konteksti ja võrrelda lahendusi.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab ranget fiskaalset distsipliini ja kulude-tulude analüüsi, kritiseerides projekte, mis toovad kaasa ainult kulu ja vähe kasu. Rõhutab stabiilse rahastuse vajadust ja on kriitiline CO2 raha suunamise osas Rail Balticusse teiste vajalike valdkondade arvelt. Toetab lennujaama subsideerimist, et tagada ühendused, ning hoiatab maksutõusude eest, mis hägustavad ettevõtluse tulevikuvaadet.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ei ole piisavalt andmeid.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub jäätmereformi (vastuseis praegusele kavale), korterelamute renoveerimise toetuste (sundklauslite eemaldamine) ja teede alarahastamise probleemidele. On vastuseisja eelnõudele, mis sisaldavad majanduslikult põhjendamata kohustuslikke nõudeid, mis suurendavad kulusid.

2 Analüüsitud kõnesid