Päevakorra profiil: Mart Maastik
Energiamajanduse korralduse seaduse, elektrituruseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (359 SE) teine lugemine
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugev vastuseis energiamajanduse seaduse muutmise eelnõule (359 SE), mis kiirendab taastuvenergia projektide rajamist. Vastuseis põhineb kõrgetel maksumaksja kuludel, keskkonnakahjul (metsaraie 330 kV liini jaoks) ja puuduval terviklikul energiamajanduse nägemusel. Seisukoht on selgelt väärtuspõhine, seades kahtluse alla "ülekaaluka avaliku huvi" definitsiooni, mis ei teeni kohalikke elanikke. Isamaa nimel lükatakse eelnõu toetamine kindlalt tagasi.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust energiamajanduse ja taristu detailides, kasutades tehnilisi termineid nagu 330-kilovoldine liin, 120-meetrine trassikoridor ja siseliinide probleemid. Ta esitab konkreetseid kuluarvutusi (miljardid eurod) ja selgitab püsitasude mõju elektriarvele, rõhutades, et võrgutasu ja taastuvenergia tasu moodustavad arvest suurema osa. Samuti mõistab ta keskkonnamõjude hindamise (KMH) protseduuri ja selle kiirendamise tagajärgi.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja skeptiline, kasutades nii loogilisi argumente (kulud, taristu) kui ka emotsionaalseid apelle (looduse hävitamine, saarlaste huvide eiramine). Kasutatakse irooniat (elektri nullhind pärast miljardite investeeringuid) ja rõhutatakse, et eelnõu tegelik nimi on "Eesmärk pühitseb abinõu". Toon on formaalne, kuid otsene ja süüdistav, eriti riigi tervikliku plaani puudumise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt seadusandlikus protsessis, esinedes eelnõu teisel lugemisel. Ta teeb lühikese protseduurilise palve kõneaja kohta. Muud andmed esinemissageduse, kohtumiste või reisimise kohta puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud eelnõu esitajatele ja valitsusele, keda kritiseeritakse tervikliku nägemuse puudumise ja erahuvide (sponsorid, välisfirmade kasum) teenimise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades kiirustamises ja keskkonnatingimuste vähendamises. Kompromiss on välistatud, kuna Isamaa nimel lükatakse eelnõu toetamine kindlalt tagasi.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on opositsiooniline, viidates teistele kolleegidele (Kalle Grünthal, Lauri Laatski) argumentide toetamiseks ja kulude kinnitamiseks. Rõhutatakse erakonna (Isamaa) ühist seisukohta eelnõu mittetoetamisel. Puuduvad viited valmisolekule erakondadeüleseks kompromissiks või lepituseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on Saaremaal ja Muhumaal, rõhutades kohalikku avalikku huvi looduse säilitamise vastu. Kritiseeritakse, et uus taristu (330 kV liin) on suunatud ekspordile (Sõrve kaudu Lätti) ega lahenda saarlaste sisemisi elektrivõrgu probleeme. Mainitakse ka 80 000 kinnistuomanikku, keda sundvõõrandamine puudutab.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on kriitilised subsideerimise ja suurte investeeringute suhtes, mis tekitavad maksumaksjale meeletuid püsitasusid. Rõhutatakse, et kasum liigub välismaiste firmade taskusse, samas kui eestlased maksavad kinni nii võrgu kui ka taastuvenergia tasu. Toetatakse bürokraatia vähendamist väiksemate projektide (nt lauda projekteerimistingimused) puhul.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne teema on kinnistuomanike õigused ja sundvõõrandamise küsimus, mis puudutab umbes 80 000 inimest. Samuti rõhutatakse kohalike elanike (saarlaste) huvide eiramist ja looduse kaitset, viidates lindude ja kalade ohustamisele kiirendatud keskkonnamõjude hindamise tõttu.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on eelnõu 359 SE vastustamine, mis käsitleb taastuvenergia projektide kiirendatud rajamist ja keskkonnamõjude hindamise leevendamist. Nõutakse bürokraatia vähendamist väiksemates asjades, kuid suurte strateegiliste otsuste puhul nõutakse läbimõeldud energiamajanduse arengukava olemasolu enne seadusandlikke muudatusi.
3 Analüüsitud kõnesid