Päevakorra profiil: Mart Maastik
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) teine lugemine
2024-07-29
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, vastandudes nii mootorsõidukimaksule kui ka valitsuse laiemale poliitikale eelarvepuudujäägi katmisel maksutõusudega ("kobarate viisi makse"). Peamine raamistik on tulemuspõhine ja väärtuspõhine, rõhutades, et valed majandusotsused, eriti energiapoliitikas, viivad riigi konkurentsivõime languseni ja elanikkonna lahkumiseni. Kõneleja nõuab riigimehelikku lähenemist, mis väldiks raskel ajal "punnitamist" ja keskenduks vajalikele tegevustele nagu riigikaitse ja perede toetamine.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust majandus- ja fiskaalpoliitika valdkonnas, viidates oma liikmelisusele majanduskomisjonis. Ta kasutab spetsiifilisi termineid ja andmeid, käsitledes Maastrichti 3% nõuet, riigikaitse laenu erisusi, raha väärtuse langust ning energiataristu kulusid (meretuuleparkide subsideerimine 2–3 miljardiga). Eriti põhjalikult kritiseerib ta energiamajanduse arengukava puudumist ja valesid investeeringuotsuseid.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati irooniline, kasutades kujundlikke väljendeid nagu "lambariik" ja "tõstame ennast jälle turjapidi soost välja". Kõneleja segab loogilisi majandusargumente (laenukoormus, inflatsioon) isiklike ja emotsionaalsete näidetega maaelu võimatusest (abikaasa sõidab 100 km päevas), et rõhutada maksude negatiivset mõju. Toon on üldiselt murelik ja tungiv, hoiatades 2008.–2009. aasta vigade kordamise eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja mainib oma hiljutist reisi Saaremaalt ("lambariigist") ja viitab oma aktiivsele rollile majanduskomisjoni liikmena. Tema kõne on detailne sekkumine seadusandlikku protsessi, kus ta esitab süstemaatilise kriitika ja pakub alternatiivseid lahendusi. Ta viitab korduvalt varasematele esinemistele, kus ta on kritiseerinud meretuuleparke.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja eriti Reformierakonnale, keda süüdistatakse läbimõtlematus maksupoliitikas ja "jonniajamises" maksuküüru kaotamisel. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes valedele otsustele ja otsustamatusele energiavaldkonnas. Endist kliimaministrit Michalit kritiseeritakse otse meretuuleparkide subsideerimise eest, mis on kõneleja hinnangul liiga kulukas.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt. Kõne on puhtalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse poliitika kritiseerimisele ja alternatiivsete lahenduste pakkumisele (nt riigikaitselaen), ilma viiteta koostööle või kompromissivalmidusele teiste erakondadega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja rõhutab tugevalt maapiirkondade probleeme, elades ise maal ja kasutades isiklikku näidet 100 km päevas sõitvast abikaasast, et illustreerida automaksu ja halva ühistranspordi mõju. Ta mainib ka Saaremaad ("lambariiki") ja rõhutab, et maakohas tehakse elu inimestele täiesti võimatuks.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab fiskaaldistsipliini saavutamist eelkõige riigi majandamise kulude kokkuhoiu ja teenuste kärpimise kaudu, mitte maksude tõstmisega. Ta on tugevalt maksutõusude vastu, eriti automaksu vastu. Ta toetab riigikaitse rahastamist laenuga, põhjendades seda Eesti madala laenukoormuse ja inflatsiooni poolt põhjustatud raha väärtuse langusega. Ta rõhutab, et kõrged energia- ja kütusehinnad hävitavad Eesti konkurentsivõime.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab tungivat vajadust toetada lapsi ja lasterikkaid peresid, kuna sündimuskordaja 1,4 seab ohtu Eesti kui rahvusriigi jätkusuutlikkuse. Ta viitab põhiseaduse preambulile ning rõhutab, et toetused peavad olema pikaajalised, mitte ainult vajaduspõhised, et vältida rahvuse väljasuremist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on mootorsõidukimaksu eelnõule (364 UA) vastuseismine. Ta nõuab riigikaitselaenu võtmist 1,6 miljardi euro ulatuses ja propageerib riigi majandamise kulude kärpimist. Ta kritiseerib teravalt energiamajanduse arengukava puudumist ja sellega seotud läbimõtlemata investeeringuid (meretuulepargid).
2 Analüüsitud kõnesid