Päevakorra profiil: Lauri Läänemets
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja majanduslikult hooliv, keskendudes toiduainete käibemaksu langetamisele (24%-lt 9%-le) kui sotsiaalselt õiglasele ja majandust elavdavale meetmele. Eelnõu pakutakse välja alternatiivina valitsuse eelarvele, mida peetakse ebamõistlikuks, vastutustundetuks ja rikaste eelistamiseks. Kõneleja rõhutab põhiseaduslikku väärtust "õiglus" ja toimetuleku parandamise vajadust.
13 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust käibemaksupoliitika, toiduainete hinnatõusu statistika (üle 50%) ja eelarvearvutuste osas, eristades otsest maksulangetuse kulu ja riigieelarvelist mõju. Esitatakse detailne ülevaade, milliseid põhitoiduaineid muudatus puudutab, ning viidatakse rahvusvahelistele näidetele (Läti, Soome, Rootsi) ja varasematele ministeeriumi analüüsidele.
13 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja emotsionaalselt laetud, rõhutades sotsiaalset ebaõiglust ja valitsuse ebapädevust. Kasutatakse nii isiklikke lugusid madala sissetulekuga inimestest kui ka detailseid eelarve- ja maksunumbreid vastanduse loomiseks. Toon on valitsuse suhtes süüdistav, viidates paanikale ja vastutustundetusele.
13 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid keskenduvad varasemale valitsusperioodile, kus sotsiaaldemokraadid algatasid toiduainete hindade vähendamise analüüsi (september 2024) ja kohtusid kaupmeestega (november 2024). Märgitakse ära toetus eelnõu toetavale meeleavaldusele Riigikogu ees ning varasemad pingutused valitsuses toiduainete hinna alandamiseks.
13 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale ja valitsusele (Kristen Michal, Jürgen Ligi), keda süüdistatakse ebapädevas rahanduspoliitikas, laenuraha jagamises rikastele ja põhiseadusliku õigluse väärtuse eiramises. Kriitika on intensiivne, viidates valitsuse "kaosele" ja "paanikale" ning süüdistades neid opositsiooni ja rahva karistamises.
13 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja märgib ära laia ühiskondliku toetuse (erialaliidud, 100 000 allkirja) käibemaksu langetamisele, olles valitsuse suhtes selles küsimuses isoleeritud. Väljendatakse valmisolekut kaaluda ajutist maksulangetust (Toomas Lumani ettepanekul) ja kutsutakse valitsust üles laskma teistel seda teha, kui nad ise ei suuda.
13 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendutakse riiklikule majandusele ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele, rõhutades Eesti toidutootmise ja põllumajandussektori tugevdamise vajadust, mis moodustab 13% ekspordist. Viidatakse ka Soome ja Läti näidetele ning tuuakse esile Pärnust pärit pere toimetulekuraskused.
13 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated pooldavad regressiivse maksu (käibemaks) langetamist, et parandada madalama sissetulekuga inimeste toimetulekut ja elavdada sisetarbimist. Vastustatakse laenurahaga rikastele kingituste tegemist, pidades seda vastutustundetuks rahanduspoliitikaks, mis suurendab laenukoormust ja intressikulusid. Toetatakse põllumajandussektori konkurentsivõime tugevdamist madalama käibemaksu kaudu.
13 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimustes keskendutakse toimetulekuraskustele ja sotsiaalmajanduslikule õiglusele, rõhutades, et käibemaks koormab ebaproportsionaalselt pensionäre ja lastega peresid. Tuuakse esile näiteid peredest, kes ei saa endale lubada tervislikku toitu või elementaarseid riideid, ning rõhutatakse, et riik peab tagama inimeste väärika toimetuleku toetusteta.
13 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõul (661 SE), millega langetatakse põhitoiduainete käibemaks 24%-lt 9%-le. Kõneleja on eelnõu tugev algataja ja toetaja, pakkudes seda hoolivama ja majandusega arvestavama riigieelarve alternatiivina.
13 Analüüsitud kõnesid