Päevakorra profiil: Irja Lutsar
Terviseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2024-03-19
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Mõlemad kõnelejad keskenduvad intensiivselt tervishoiu struktuurile ja kvaliteedile. Esimene kõneleja väljendab muret apteekide laieneva meditsiinilise rolli pärast, kartes süsteemi lahjendamist ja huvide konflikti. Teine kõneleja (Eesti 200) rõhutab tugevalt vajadust riikliku planeerimise järele, eelistades seda puhtale turumajandusele meditsiinis, ning nõuab struktuurseid reforme tööjõupuuduse leevendamiseks ja kvaliteedikontrolli parandamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad kõrget asjatundlikkust tervishoiupoliitika, tööjõu planeerimise ja kvaliteedijuhtimise valdkonnas. Eriti teine kõneleja kasutab tehnilisi termineid (residentuur, tõenduspõhisus, auditid) ja viitab konkreetsetele andmetele (150 miljoni puudujääk, EL-i arstide keskmine tase), pakkudes välja detailseid lahendusi üldarstide rolli laiendamiseks ja teenuste koondamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja loogiline. Esimene kõneleja esitab otsese ja mureliku küsimuse. Teine kõneleja on struktureeritud ja põhjalik, tasakaalustades ennetamise tähtsust (ambitsioonikad eesmärgid) tungiva vajadusega parandada ravi kvaliteeti ja struktuurilist efektiivsust. Toon on tõsine ja reformimeelne, toetudes faktidele ja uuringuvajadusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad osalemist Riigikogu istungil 19. märtsil 2024, kus arutati Terviseministri ettekannet pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Muid tegevusmustreid esitatud kõnedest ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud süsteemi struktuurilistele puudujääkidele ja ebaefektiivsusele. Esimene kõneleja kritiseerib apteekide liikumist ravimise turule. Teine kõneleja kritiseerib meditsiini "soovide-, mitte vajadustepõhist" olemust ning seda, et vaba turumajandus ei anna meditsiinis parimaid tulemusi, nõudes riigilt juhtohjade haaramist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Teine kõneleja väljendab mitmel korral nõusolekut ministri seisukohtadega (tööjõupuudus, residentuurikohtade jaotus, teenuste koondumine), mis viitab valmisolekule toetada valitsuse pakutud struktuurseid reforme. Koostöö on suunatud tõenduspõhiste lahenduste leidmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Teine kõneleja toob esile olulise regionaalse fookuse, märkides, et Lõuna-Eesti maakondades on keskmine eluiga umbes kümme aastat lühem kui Harjumaal või Tartumaal. Rõhutatakse vajadust uuringute järele, et mõista regionaalsete erinevuste põhjuseid (nt kehvem arstiabi kättesaadavus või terviseteadlikkus).
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Teine kõneleja on kriitiline puhta konkurentsil põhineva turumajanduse suhtes meditsiinis, väites, et see ei anna parimaid tulemusi, ning nõuab riigilt aktiivset planeerimist. Rõhk on ressursside kokkuhoiul ja efektiivsel kasutamisel (auditid, teenuste koondumine), mitte niivõrd maksude või kaubanduse teemadel. Esimene kõneleja märgib apteekide intensiivset turule tulekut.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendutakse rahvatervise eesmärkidele, nagu tervena elatud elu pikenemine ja välditava suremuse langetamine. Teine kõneleja rõhutab tervisliku käitumise ja hariduse rolli ning näeb lahendusena personaalset nõustamist, mida tuleks pakkuda moodsa tehnoloogia (joonisfilmid, blogid) abil, mitte inimtööjõuga.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised prioriteedid on meditsiinisüsteemi struktuursed reformid: residentuurikohtade jaotuse muutmine riigi vajadustest lähtuvalt, üldarstide rolli laiendamine ning kvaliteedikontrolli (auditite) muutmine igapäevaseks tegevuseks. Teine kõneleja on algataja ja toetaja riiklikult juhitud teenuste koondumise poliitikale.
2 Analüüsitud kõnesid