Päevakorra profiil: Irja Lutsar
Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) esimene lugemine
2025-09-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE) liiga laiale haardele. Kõneleja on mõõdukalt kriitiline seaduse ühendamise suhtes, rõhutades, et tsiviilkriiside jaoks pole tarvis sõjalisteks kriisideks vajalikke sätteid. Seisukoht on selgelt poliitikapõhine, keskendudes seaduse praktilisele teostatavusele ja mahule. Kõneleja küsib, kas ei peaks sõjalise kriisi ja tsiviilkriisi jaoks olema erinevad seadused.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi kriisireguleerimise valdkonnas, viidates isiklikule ja hiljutisele kogemusele tsiviilkriisi lahendamisega ("väga lähedalt lähiajal näinud"). Ekspertiis väljendub ka oskuses eristada sõjalise ja tsiviilkriisi juhtimise spetsiifilisi seadusandlikke vajadusi. Ta on tutvunud eelnõu teatud punktidega ja tunneb muret selle praktilise rakendamise pärast kriisiolukorras.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne (pöördudes ministri ja juhataja poole), kuid sisaldab isiklikku muret ja kerget meeleheidet seaduse mahu pärast ("issand hoia," "ma ei kujuta ette, mis siis küll juhtub"). Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi ja rõhutab praktilist ebamugavust, tasakaalustades loogilist argumentatsiooni (seaduste eristamine) emotsionaalse mõjuga (kriisi ajal lugemise koormus).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster hõlmab osalemist konkreetse seaduseelnõu (668 SE) esimesel lugemisel Riigikogus. Kõneleja viitab varasemale teatud punktide lugemisele ja hiljutisele isiklikule seotusele tsiviilkriisi lahendamisega. Muude esinemiste sageduse või rütmi kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eelnõu koostajatele (valitsusele/ministeeriumile) seaduse liigse mahukuse ja ebaotstarbeka ühendamise eest. Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, keskendudes seaduse praktilisele otstarbekusele. Kriitika esitatakse küsimuse vormis ministrile, mitte otsese rünnakuna.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil näitab valmisolekut ühineda eelkõnelejatega ("ühinen eelnevatega") seaduseelnõu mahu kriitikas, viidates sarnastele muredele kolleegide seas. Kõne on esitatud küsimusena ministrile, otsides dialoogi ja selgitust täitevvõimult. Koostöövalmidus on suunatud pigem ühiste murede väljendamisele Riigikogu sees.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Ebapiisavad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on riigi julgeoleku ja kriisihalduse teemadel, eristades tsiviil- ja sõjalise kriisi vajadusi. Kaudselt käsitletakse riigivõimu ulatust ja teostatavust tsiviilolukordades, rõhutades, et tsiviilkriis ei vaja sõjalise kriisi jaoks mõeldud rangeid sätteid.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on täielikult Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõul (668 SE). Kõneleja on kriitiline vastane eelnõu praegusele ühendatud vormile, rõhutades vajadust kaaluda sõjalise ja tsiviilkriisi jaoks eraldi seadusi. Ta tegutseb eelnõu sisu ja mahu skeptikuna esimesel lugemisel.
2 Analüüsitud kõnesid