Istungi profiil: Tõnis Lukas
XV Riigikogu, VI istungjärk, infotund
2025-09-17
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt eesti keele rolli kaitsmisele teeninduses ja tööhõives, rõhutades selle põhiseaduslikku tähtsust. Kõneleja nõuab tungivalt keeleseaduse kaasajastamist, et kehtestada uued nõuded võõrtööjõu ja platvormitöötajate suhtes. Valitsuse tegevusetust peetakse olulise riigikeele rolli alahindamiseks, mistõttu on seisukoht väärtuspõhine ja jõuliselt reguleerimist toetav.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust keeleseaduse regulatsioonide ja nende rakendamise osas teenindussektoris ja tööhõives. Eriti rõhutatakse spetsiifilisi probleeme, mis on seotud renditööjõu ja platvormitöö levikuga ning kehtivate nõuete iganemisega. Analüüs on detailne, viidates vajadusele kontrollida keele kasutamist ja veenda inimesi seda tegema.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, eriti valitsuse tegevusetuse ja lubaduste mittetäitmise osas. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (seaduste iganemine) kui ka tugevat emotsionaalset apelli, kirjeldades olukorda eestlastele alandavana. Kõneleja väljendab otsest usaldamatust ministri antud tähtaegade suhtes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, algatades ise keeleseaduse muudatuse eelnõu vastuseks valitsuse viivitustele. Muster näitab varasemate lubaduste ja tähtaegade (juuni keskpaik, juuni algus) pidevat jälgimist ja meeldetuletamist. Tegevus on suunatud Riigikogu arutelu sundimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud valitsuse ja ministri vastu, keda kritiseeritakse teravalt lubaduste rikkumise ja keeleseaduse eelnõu pideva edasilükkamise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitiline, väljendades tugevat usaldamatust koalitsiooni suutlikkuse vastu. Kõneleja heidab ette, et valitsus ei pea eesti keele rolli piisavalt oluliseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiili kohta on vähe andmeid, kuid kõneleja partei (Isamaa) algatab oma eelnõu, et sundida Riigikogu teemat arutama. See viitab pigem iseseisvale vastutegevusele ja soovile koalitsiooni tegevusetuse tõttu ise initsiatiiv haarata. Otsest avatust kompromissidele koalitsiooniga ei väljendata.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rangelt riiklikul tasandil, käsitledes keeleseaduse rakendamist ja eesti keele rolli avalikus ruumis ning teeninduses üle kogu riigi. Konkreetseid piirkondlikke projekte või kogukondi ei mainita.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud tööjõu reguleerimisega, kus nõutakse rangemaid keelenõudeid platvormitöötajatele ja renditööjõule. See seisukoht rõhutab vajadust reguleerida tööhõivet, et kaitsta riigikeele kasutust, seades keelenõuded tööle saamise tingimuseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on eesti keele ja kultuuri kaitse, rõhutades, et praegune olukord teeninduses on eestlastele alandav. Seisukoht on tugevalt suunatud keelelise ja kultuurilise identiteedi säilitamisele võõrtööjõu leviku tingimustes, mis on viinud vene keele laialdasema nõudmiseni teeninduses.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on keeleseaduse kiirel muutmisel ja kaasajastamisel, et reguleerida keelenõudeid tööhõives ja teeninduses. Kõneleja on initsiaatori rollis, tuues Riigikogu ette Isamaa eelnõu, kuna valitsus on oma lubatud eelnõuga korduvalt viivitanud.
2 Analüüsitud kõnesid