Istungi profiil: Tõnis Lukas
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-11
Poliitiline positsioon
Poliitiliselt keskendub kõneleja alushariduse kvaliteedile ja metoodilisele õigsusele, rõhutades vajadust rühmitada lapsi vastavalt nende keelelisele ettevalmistusele. Ta on tugevalt vastu Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohale, mis tembeldas Isamaa muudatusettepaneku diskrimineerivaks, pidades seda põhiseaduse väänamiseks ja eestlasi diskrimineerivaks. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades lapse arengu ja heaolu prioriteetsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusmetoodika ja keeleõppe valdkonnas, kasutades termineid nagu "metoodiline solkimine" ja viidates konkreetsetele näidetele laste keelelise ettevalmistuse erinevustest. Ta toetub pedagoogilisele argumendile, et täiesti erineva ettevalmistusega lapsi ei saa arendada ühes rühmas, tuues esile näiteid viiendas-kuuendas klassis esinevatest keeleprobleemidest.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on alguses õpetlik ja veenev ("Soovitan kõigil saali jääda, saate pisut targemaks"), muutudes seejärel väga kriitiliseks ja emotsionaalseks, eriti vastaste seisukohtade iseloomustamisel. Kasutatakse tugevaid kujundeid ja süüdistusi ("mustasajalise, tsaariaegse šovinismi juurde," "põhiseaduse väänamine") Haridusministeeriumi suunal. Apellatsioon on segu loogilisest metoodilisest vajadusest ja emotsionaalsest kaitsepositsioonist eestikeelsete laste suhtes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungil seaduseelnõu arutelul, esitades fraktsiooni muudatusettepanekuid. Ta viitab otsesele suhtlusele valdkonna osalistega, mainides vanemate ja pedagoogide tähelepanujuhtimiste arvestamist oma ettepanekute koostamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on Haridus- ja Teadusministeeriumiga, keda kritiseeritakse teravalt Isamaa muudatusettepaneku tagasilükkamise ja selle diskrimineerivaks tembeldamise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministeeriumi "eestlasi diskrimineerivas" tegevuses ja põhiseaduse väänamises. Kõneleja deklareerib selgelt, et ministeeriumi seisukoha tõttu ei ole tal võimalik alusharidusseaduse eelnõu toetada.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb Isamaa fraktsiooni nimel, esitades nende muudatusettepaneku alusharidusseadusesse. Koalitsioonile tehakse terav üleskutse algatada vajalikud muudatused ise, kui nad eelnõu vastu võtavad, mis viitab koostöö puudumisele antud teemal.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud riiklikule hariduspoliitikale, kuid probleemide illustreerimiseks tuuakse esile konkreetsed näited Tallinnast ja Ida-Virumaalt. Eraldi rõhutatakse Tallinna linna positiivset eeskuju (abilinnapea Aleksei Jašini sõnutsi) eestikeelsete klasside avamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kvaliteet ja keeleline integratsioon, rõhutades vajadust kaitsta nii eestikeelsete laste arengut kui ka tagada muukeelsetele lastele tõhus keeleõpe. Kõneleja seisab vastu metoodilisele lähenemisele, mis tema hinnangul kahjustab mõlemat rühma, ja peab ministeeriumi tagasilükkamist eestlasi diskrimineerivaks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Alusharidusseaduse eelnõul, millele kõneleja püüab lisada Isamaa fraktsiooni muudatusettepaneku rühmade moodustamise kohta keelelise ettevalmistuse alusel. Ta on algatatud muudatuse toetaja ja eelnõu vastane, kui tema ettepanekut ei arvestata.
2 Analüüsitud kõnesid