Istungi profiil: Tõnis Lukas
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-04
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on toetav õppimiskohustuse ea tõstmise suhtes 18. eluaastani, pidades seda ühiskondlikult väärikaks eesmärgiks. Samas on esitatud tugev vastuseis eelnõu rakendamisele, kuna kutseharidus on alarahastatud ja massiivsete lisaülesannete panemine ilma täiendava finantseerimiseta on petlik. Seisukoht on selgelt poliitikapõhine, keskendudes eesmärkide ja rahaliste vahendite ebavõrdsusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika, eriti kutsehariduse valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid (tugispetsialistide koormus, nelja-aastased õppekavad, diferentseerimisfond) ja viitab spetsiifilistele uuringutele (Jaak Aaviksoo haridusökonoomika uuring). Ekspertiis avaldub ka detailides, nagu ettevalmistava õppe sissetoomine ja õppekavade balansi probleemid.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne toon on kriitiline ja loogiline, keskendudes faktidele ja finantsanalüüsile, kuid kasutades ka kujundlikke väljendeid. Kasutatakse tugevaid metafoore, nagu "puumunadega petmine" ja viide noortele, kes peidavad end "vanaema kapi taga", et rõhutada olukorra tõsidust. Stiil on formaalne, kuid sisaldab teravaid süüdistusi ministeeriumi ametnike suunal.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne on peetud täiskogu istungil seaduseelnõu arutelu käigus. Kõneleja viitab pikaajalistele aruteludele kultuurikomisjonis ("juba kuid ja kuid"), mis näitab tema regulaarset osalemist komisjonitöös. Puuduvad andmed tema üldise esinemissageduse või reisimise kohta.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ametnikele, keda süüdistatakse tegeliku pildi varjamises ministri eest ja ebarealistlikus lootmises sisemistele reservidele. Vastuseis on finantsiline ja menetluslik, kuna seadus paneb kutsekoolidele vastuvõtu osas juriidilise riski. Kõneleja kritiseerib ka haridusleppe puudujääke kutsehariduse finantseerimisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja märgib, et fraktsiooni hääletusotsus on jäänud lahtiseks, viidates sisemisele arutelule ja paindlikkusele. Ta mainib, et vajadus lisaraha järele on olnud jutuks kultuurikomisjonis, mis viitab teema arutamisele laiemas ringis, kuid otsest koostööd ei kirjeldata.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja toob näiteid regionaalsete koolituskohtade sulgemisest (Suuremõisa, Vana-Vigala) kui ebapiisavatest meetmetest reformi rahastamiseks. Kuigi fookus on riiklikul haridusreformil, kasutatakse regionaalseid näiteid finantsiliste tagajärgede illustreerimiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab vajadust täiendava finantseerimise järele, kuna kutseharidus on alarahastatud. Ta kritiseerib teravalt püüdlusi viia reforme läbi sisemiste reservide arvelt, näiteks koolivõrgu kokkutõmbamise või täiskasvanud õppija õppe tasuliseks muutmisega. Ta küsib püsikulude (õpetajate palgad) katmise võimaluste kohta, toetades stabiilset eelarvestamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja toetab sotsiaalset eesmärki kaasata haridussüsteemi need noored, kes on jäänud põhihariduse järel süsteemist välja, isegi kui neid on raske motiveerida. Ta rõhutab vajadust suurendada tugispetsialistide ja õpetajate koormust ja motiveerimist selle sotsiaalselt keerulise kontingendiga tegelemiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Eesti Vabariigi haridusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusel, mis käsitleb õppimiskohustuse kehtestamist ja kutseharidusreformi. Kõneleja on eelnõu eesmärkide toetaja, kuid selle rakendamise ja finantstagatiste osas tugev vastane, tuues esile juriidilisi puudusi (nt tasulise vastuvõtu korraldamise aluse puudumine).
5 Analüüsitud kõnesid