Istungi profiil: Tõnis Lukas

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

2024-06-11

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti ajaloolist ja püsivat valikut Lääne kasuks Ida (Venemaa) vastu. Kõneleja toetab Gruusia rahva Euroopa-püüdlusi, kuid kritiseerib teravalt Gruusia valitsuse repressiivseid meetodeid, mis on omasemad Venemaale. Samuti rõhutatakse vajadust säilitada Euroopa Liidus ühehäälsus ja vältida Venemaa manipuleeritavaid liikmesriike.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust välispoliitika ja geopoliitiliste valikute osas, keskendudes Venemaa mõjule naaberriikidele ja Euroopa Liidu väärtusruumi kaitsmisele. Ta käsitleb ajaloolisi paralleele (1918. aasta valik) ja analüüsib Gruusia valitsuse tegevust kui libisemist Vene mõjusfääri. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "ühehäälsus" ja "jälgimisühiskond" EL-i kontekstis.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja analüütiline, kasutades samas hoiatavat ja tungivat tooni seoses geopoliitiliste ohtudega, rõhutades, et neutraalsus on "illusioon". Kõneleja toetub pigem loogilistele ja väärtuspõhistele argumentidele, rõhutades ajaloolist järjepidevust ja kritiseerides silmakirjalikkust nii EL-i kui ka Gruusia poliitikas. Ta palus kõne lõpus lisaaega.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja märgib Riigikogu viimase aja pretsedenditult suurt aktiivsust välispoliitiliste avalduste vastuvõtmisel, mis on peamiselt seotud Venemaa agressiooniga Ukrainas. Konkreetseid isiklikke esinemissagedusi või rutiine ei kirjeldata, kuid ta osaleb aktiivselt välispoliitiliste avalduste aruteludes.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitikaobjektid on Gruusia valitsus, keda süüdistatakse repressioonides ja Vene meetodite kasutamises teisitimõtlejate vastu. Samuti kritiseeritakse Euroopa Liidu sisest silmakirjalikkust, mis premeerib pro-Venemaa või sisuliselt Euroopa Liidu vastaseid jõude. Kriitika on terav ja väärtuspõhine, seostades vastaste tegevust otseselt Venemaa mõjuga.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetab Riigikogu avalduse tegemist Gruusia demokraatia kaitseks, mis viitab valmisolekule välispoliitilises küsimuses koostööks. Ta rõhutab vajadust toetada Gruusia rahvast nende Euroopa-meelses valikus, eristades rahvast valitsusest. Ta märgib, et avalduse sõnastuses võib esineda "üleliigne entusiasm" oma rolli hindamisel.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt rahvusvahelistel ja geopoliitilistel küsimustel, eriti Ida ja Lääne vahelise valiku tegemisel Venemaa naabruses. Peamised riigid ja piirkonnad, mida käsitletakse, on Eesti, Venemaa, Gruusia ja Valgevene, rõhutades nende riikide paratamatut kohustust teha ühemõtteline valik.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja märgib, et Gruusia toetamisel Euroopa Liidu suunal "Raha võib-olla ei ole siin kõige tähtsam," viidates väärtuste ja energia investeerimise prioriteedile rahaliste vahendite ees. Muud majanduslikud seisukohad puuduvad.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja väljendab muret Euroopa Liidu ametnike algatatud sammude pärast jälgimisühiskonna loomiseks, mis viitab murele kodanikuvabaduste pärast. Ta kritiseerib teravalt teisitimõtlejate represseerimist Gruusias, seostades seda Venemaale omaste meetoditega.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigikogu välispoliitiliste avalduste vastuvõtmisel, toetades konkreetselt avaldust Gruusia demokraatia kaitseks. Ta näeb avalduse rolli õigeaegse reageerimise ja väärtusruumi kaitsmisena, hoiatades Gruusiat EL-i ukse sulgumise eest.

2 Analüüsitud kõnesid