Istungi profiil: Tõnis Lukas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-14
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja väärtuspõhine, keskendudes eesti keele rolli kohesele jõustamisele avalikus ruumis ja teenindussektoris. Kõneleja peab olukorda murranguliseks ja hoiatab, et valitsuse viivitamine keeleseaduse muudatustega on "kuritegelik" ning ohustab Eesti põhiseaduslikku korda ja rahvuslikku enesekindlust. Samuti rõhutatakse alushariduse olulisust kultuuritraditsioonide (laulu- ja tantsupeo) püsimisel.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust keeleseaduse ja alushariduse regulatsioonide osas, viidates varasemale tööle Haridus- ja Teadusministeeriumis ning Keeleameti praktikale. Kasutatakse spetsiifilisi termineid (VTK, miinimumkoosseisud) ja esitatakse statistikat (80 000 eesti keelt mittevaldavat töötajat), et rõhutada probleemi massilisust. Eraldi rõhutatakse muusikaõpetajate rolli alushariduses ja platvormitöö juriidilist käsitlust.
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on tungiv, enesekindel ja kohati võitlev, rõhutades ajakriitilisust ja viivituste hukatuslikkust. Kasutatakse nii loogilisi argumente (viited Keeleameti kaebustele, seaduseaukude loetelu) kui ka tugevaid emotsionaalseid hoiatusi ("allaandlikkus," "soost välja ei tule," julgeolekuküsimus). Kõneleja nimetab oma eelnõu "enesekindluse seaduseelnõuks" ja on kriitiline valitsuse "loiu ja allaheitliku käitumise" suhtes.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid on seotud seadusandliku tööga, esitades ja kaitstes Isamaa eelnõusid Riigikogu täiskogul ja Kultuurikomisjonis. Kõneleja viitab aktiivsele osalemisele debattides ja varasemale tööle ministrina, rõhutades, et vajalikud muudatused on juba aastaid tagasi ette valmistatud.
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid), keda kritiseeritakse keeleseaduse muudatuste menetlemise tahtliku viivitamise eest. Kriitika on terav, süüdistades koalitsiooni Bolt'i firma huvide teenimises ja "massilise seadusest möödahiilimise" lubamises. Kompromissivalmidus puudub, kuna olukord nõuab kohest tegutsemist, mitte analüüside tootmist.
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb opositsioonilise algatajana, esitades eelnõusid Isamaa nimel. Rõhutatakse koostööd Keeleameti, keelenõukogu ja ekspertidega eelnõu sisu väljatöötamisel, et näidata ettepanekute professionaalsust ja vajalikkust. Valitsuspartneritega puudub koostöö, kuna nende viivitamine on vastuvõetamatu ja ideoloogiliselt vale.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (eesti keele staatus), kuid probleemide illustreerimiseks tuuakse näiteid spetsiifilistest piirkondadest. Mainitakse Tallinna ümbruse valdasid ("kuldne ring") seoses lasteaedade tellimisega, samuti Tallinna, Ida-Virumaad ja Tartu Raekoja platsi (ingliskeelsed menüüd) seoses keelekasutusega avalikus ruumis ja teeninduses.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on reguleerivad, nõudes ranget keeleoskuse kontrolli teenindussfääris ja platvormitöös (taksod, kullerid), et sulgeda seaduseaugud, mis võimaldavad ettevõtjatel palgata eesti keelt mittevaldavaid töötajaid. Hoiatatakse, et omavalitsuste teenuste tellimine erasektorilt (lasteaiad) ei tohiks tõsta lastevanemate kulusid "metsikult".
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamised sotsiaalküsimused on eesti keele säilitamine ja massiimmigratsiooni ohjamine, mida nähakse otsese julgeolekuohuna. Rõhutatakse, et sisserändajad peavad austama Eesti reegleid ja omandama eesti keele, vastandudes muukeelse inforuumi ja "slummide" tekkele. Alushariduse kontekstis rõhutatakse eesti kultuuritraditsioonide (sh muusikaõpetus) edasikandmise vajadust.
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on Isamaa esitatud keeleseaduse muudatuste kiire vastuvõtmine, mis puudutavad avalikku asjaajamist, domeeninimesid, välireklaami ja teenindussektori (platvormitöö) keelenõudeid. Toetatakse ka alushariduse seaduseelnõu, rõhutades vajadust säilitada muusikaõpetajate olemasolu ja tagada eestikeelne õpe ka eralasteaedades.
17 Analüüsitud kõnesid